Eesti 'väikestel' jõudu küll

Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) näevad ELi taustal päris head välja, selgub ELi 27 riigis, Norras, Islandil ja Türgis mullu detsembris tehtud uuringust "Flash Eurobarometer No 196: Observatory of European SMEs".

ELi VKEde keskmiseks suuruseks väidab uuring 6,8 töötajat. Esikolmiku moodustavad Slovakkia 12,5, Eesti 10,4 ja Malta 9,7 töötajaga. Näib, et trend firmade keskmiselt aina väiksemaks muutumisele on peatunud või isegi pöördunud, kuid midagi lõplikku on raske väita. Andmed pole varasemate uuringute tulemustega päris võrreldavad, nt on mõnes riigis (Kreeka, Malta) ettevõtte keskmine suurus mitmekordselt kasvanud. Seda saab seletada erineva metoodikaga (nt kas meie mõistes FIEd on arvesse võetud või ei).

Väikeriikides on tavaliselt eksportijate osakaal suurem, kuid sellegipoolest teeb Eesti näitaja - 23% (keskmine 8) ja esikoht rõõmu. Järgnesid Sloveenia (21), Soome (19), Taani (17), Läti jäi kaugele maha (9). Ekspordi laiendamisel oli suurim barjäär teadmiste nappus välisturgudest.

VKEde kahe aasta jooksul kogetu (vt tabel) osundab üldiselt teravnenud tööjõuprobleemile. Piiratud juurdepääs finantseerimisallikatele ei ole nii oluline barjäär, kui vahel arvatakse (või varem uuringud on näidanud). Oskustööjõu nappus on toodud probleemidest ainus, kus Eesti olukord oli keskmisest halvem.

Administratiivsete nõuete (aruandlus, maksudeklaratsioonid) täitmiseks kulutati ELi ettevõtteis keskmiselt 69 tööpäeva aastas. Äärmuslik tulemus oli Sloveenial, 146, ja madalaim Eestil, 13. Sloveenia näitu mõjutas uuringu kokkulangemine euro kasutuselevõtu ettevalmistamisega, mis tõi kaasa lisabürokraatiat. Kuid ka Hispaania 139 või Portugali 106 päeva on masendavad. Vahel me vist ikka ei oska hinnata seda, millega oleme hakkama saanud.

Administratiivne koormus tabab rängemini väiksemaid ettevõtteid. Kui ELis kulutati keskmiselt nende nõuete täitmiseks 8% tööajast, siis nt mikrofirmades (1-9 töötajat) 9, väikestes (10-49) 2, keskmistes (50-249 ) 1, aga suurtes (üle 250) ümardatult 0%!

Üldiselt läks uuringu ajal ELi VKEdel hästi. Kõigis riikides näidati käibe kasvu, suurimad kasvuootused 2006. a käibe osas olid Eesti, Rumeenia ja Türgi firmadel - 24%.

Vaatamata üldisele edasiminekule, mis väljendus nii käibe kui ka tööhõive kasvus, väitis keskmiselt 60% küsitletuist, et viimase kahe aasta jooksul on nende ärivaldkonnas konkurents teravnenud.

Konkurentsis aga naljalt võitluseta alla anda ei taha keegi (vt tabel). See, et Eestis ollakse keskmisest vähem orienteeritud tootmise vähendamisele, töötundide arvu suurendamisele ja hindade alandamisele, on pigem positiivne. Muid meetmeid kavatsetakse see-eest kasutada teistest aktiivsemalt.

Oluline konkurentsimeede on ka toodete/teenuste innovatsioon. Kui ELis väitis keskmiselt 37% küsitletuist, et nad pole viimase kahe aasta jooksul juurutanud uusi või oluliselt parandatud tooteid/teenuseid, siis Eesti tulemus oli keskmisest parem - sama vastuse andis 32% vastajatest. Halvim tulemus oli Lätil - 64%. Uute/oluliselt parandatud toodete osakaalult käibes oli Eesti (19%) Sloveenia ja Rumeenia järel kolmas.

See, et Eesti VKEd ei näe teiste taustal üldsegi halvad välja, ei tähenda muidugi, et ei võiks püüda paremaks saada.