Nii mõnegi suure naftaeksportija majandused
kasvavad nii kiiresti, et lähima kümne aasta jooksul võivad neist saada
netoimportijad, kirjutab The New York Times.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmesriikides on Indoneesiast juba saanud nafta importija, mõnede arvutuste kohaselt juhtub see lähima viie aasta jooksul Mehhikoga ning varsti pärast seda Iraaniga. Viimane on praegu suuruselt neljas naftaeksportija maailmas.
Olukorra teeb hullemaks asjaolu, et osad naftariikide valitsused subsideerivad ülitugevasti bensiinimüüki müües seda hinnaga seitse USA senti gallon (umbes 20 senti liiter), kirjutab ajaleht, mis ekspertide sõnul soodustab raiskamist, kirjutab ajaleht.
Investeerimispanga CIBC World Marketsi värske analüüsi kohaselt kahaneb naftatootjate omatarbimise tõttu kümnendi lõpuks 2,5 miljoni barreli võrra ööpäevas, mis on umbes kolm protsenti globaalsest nõudmisest.
Seotud lood
USA naftavarude kasv ja viie maailma mõjuka
keskpanga otsus süstida valuutaturgudele raha juurde lennutas eile New Yorgi
kaubabörsil naftabarreli hinna üles 94,39 dollarini ehk 4,9 protsendi võrra.
Naftabarreli hind hüppas täna taas ülapoole
90 dollari taset pärast seda, kui Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
(OPEC) otsustas mitte suurendada tootmist.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts ütles täna, et inflatsioon teeb küll murelikuks, kuid suur osa
hinnatõusust on tingitud asjaoludest, mida Eesti mõjutada ei saa.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.