Täna allkirjastasid arstide liit ja
ravimitootjate liit kaks aastat ettevalmistatud koostööleppe, et selgemaks ja
läbipaistvamaks muuta omavaheline koostöö ja rahalised suhted.
Lepet arstide poolt ette valmistanud arstide liidu eesseisuse liige Indrek Oro rääkis, et lepe esindab mõlema poole huve ja väldib konflikte. See lepe on kohandatud Euroopa vastavate katusasutuste leppest ja tegelema hakati sellega 2005. aastast. Eesti oludes tuli arvestada meie ravimiseadusega, eesti arstide eetikakoodeksiga ja ravimitootjate turunduskoodeksiga. "Huvi on, et koostöö saaks jätkuda ja samas mõlema poole huvid oleksid kaitstud," lisas Oro.
Igal aastal kulutavad ravimifirmad Eestis arstide koolitusele u 30 mln krooni, ja selle summa jaoks teisi allikaid Oro sõnul hetkel pole. Haiglatel ja haigekassal selliseid summasid pole seni pakkuda. Sama summa võiks võtta ka raviteenuste eelarvest, kuid muude kulude, näiteks ravijärjekordade pikenemise arvel, rääkis Oro. Leppe järgi ei tohi kinni maksta arsti pereliikmete reisikulusid, üritused peavad olema teadusliku või koolitusliku sisuga, mitte mõne ravimi tutvustused, üritustega kaasnevate spordi- ja muid meelelahutusürituste toetust ei loeta sobivaks. "Ja alati ei pea arsti panema sviiti ega lennutama äriklassis," lisas Oro.
Ravimifirmade külalislahkus peab olema mõõdukas, kuid rahalist piiri lepe ei sea. "Võib transporti pakkuda, süüa-juua - kuid mõistlikkuse piires," sõnas Oro. "Suusamatkade korraldamised teadusürituste sildi all on minevik."
Rida kokkuleppeid puudutab ravimite kliinilisi uuringuid.
Ravimitootjate liidu juht Rauno Pukonen lisas, et ravimitööstus kasutab palju teisi arste arstide koolitusel. "Miks me üldse koolitame? Ikka selleks, et areneks see keskkond, kus me tegutseme. Pole mõtet ju suunata toetust suusatamisse," selgitas ta. Samuti on leppes kirjeldatud, kuidas käib arsti konsultatsioon ravimitootjale, mille eest arst saab ka õiglast tasu.
Arsti praktiseerimist oma erialal koos samaaegse töötamisega ravimitootja juures ei peeta soovitavaks.
Seotud lood
Esteetilise kirurgia erakliinik Clinica
juht ja plastikakirurg Peep Pree arvates ei pea koolitused toimuma keldri
auditooriumites, kuna on normaalne, et töö ja puhkus käivad käsikäes.
Erahaigla Fertilitas peaarst ja omanik Ivo
Saarma ütles, et kui riik ei jaga toetusi, siis pole arstidel muud võimalust,
kui ravimifirmade koolitustel käia.
Uuringufirma Faktum Arniko poolt läbi
viidud patsiendi rahulolu uuring näitas, et arstiabi kättesaadavusega on rahul
60% vastanuist.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA
onkoloogiakeskuse ülemarst Indrek Oro ütles, et selliseid üritusi jääb üha
vähemaks, kus suurem rõhk on õhtusöögil ning koolituse kasutegur on
mõistmatu.
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.