Kreenholmil on omanikelt kinnisvara müügist
saadud 350 miljonist alles vaid 15 miljonit krooni ning lisaks üüratutele
kommunaalmaksetele tasuvad narvalased edaspidi iga kuu omanikele pool miljonit
krooni tootmishoonete renti.
150 miljonit krooni ehk ligi pool kinnisvara müügitulust liikus Kreenholmi kontolt kiiresti tagasi omanike kaukasse võlgade katteks. "Nüüd oleme omanikele võlgu 260 miljonit varasema rohkem kui 400 miljoni asemel," rõõmustas siiski Kreenholm Valduse ASi finantsjuht Aivar Melders.
Kuigi Melders nimetas poole miljoni kroonist igakuist renditasu tootmispindade eest sümboolseks, kehtib selline kokkulepe vaid 18 kuud. "Edasise rendihinna otsustavad omanikud, aga ma ei usu, et nad seda hirmsasti üle turuhinna tõstaksid," sõnas Melders.
Kuigi kinnisvara omanik on nüüd Kreenholmi asemel suuromanikele kuuluv OÜ Narva Gate, tuleb Kreenholmil endiselt tasuda hiiglaslikud kommunaalkulud kõigi hoonete ülalpidamise eest, kus toimub nende mingisugunegi tegevus. Mullu ulatusid Kreenholmi kulud kütte ja elektri eest üle 90 miljoni krooni, remont ja inventar neelasid veel 20 miljonit. Uue omaniku kanda jäävad vaid tühjana seisvate hoonete ülalpidamiskulud.
Kreenholmi emafirma Borås Wäfveri ühe suuromaniku Mats Gabrielssoni sõnul oligi üks kinnisvara Kreenholmilt ostmise eesmärk motiveerida neid väiksemale pinnale kolima ja efektiivsust suurendama. "Teine põhjus oli Kreenholmi suur laenukoormus, mida kinnisvara müük aitas oluliselt vähendada," märkis Gabrielsson.
Lepingu järgi ei sõltu Kreenholmi makstav tootmispindade renditasu ruutmeetrite hulgast, millel tegutsetakse, mis tähendab, et näiteks kevadel ees ootav kudumis- ja ketrusüksuste sulgemine omanikele makstavat renti ei vähenda. Kogu Kreenholmi tegevus kolitakse ajaloolise väärtusega hoonetest paari kilomeetri kaugusel asuvaisse nõukogudeaegsetesse hoonetesse. Eriti magusasse ajalooliste hoonetega piirkonda plaanib emafirma Gabrielssoni sõnul järgmise paarikümne aasta jooksul investeerida 10-20 miljardit krooni.
Seotud lood
Rootsi Eksportnõukogu Eesti esinduse juht
Kaie Kuum ütles pühapäevases SVT saates „Rapport“, et Rootsi ettevõtted ei ole
enam Eestist huvitatud.
Kreenholmi suuromanik Mats Gabrielsson
soovib, et Kreenholmist oleks olnud mingit raha välja võtta.
Tekstiilitootja Kreenholm teatab lähiajal
suurkoondamisest, töö võib kaotada veel ligikaudu tuhat inimest. Tänaseks
on Kreenholm koondanud juba 500 inimest.
Tekstiilitootja Kreenholm plaanib koondada
algaval aastal tuhatkond inimest ning sulgeda Narvas kogu ketrus- ja
kudumistööstuse. Sellise käitumise põhjuseks nimetab Kreenholmi emaettevõtte
Boras Wäfweri suuromanik Mats Gabrielsson ettevõtte pangaarvete arestimist AS
Narva Vesi poolt.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.