Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
nõuniku Andres Saarniit arvates on käesoleva aasta III kvartali jooksevkonto
areng kooskõlas Eesti Panga sügisprognoosiga, teatas Eesti Pank oma
pressiteates.
Tema sõnul aeglustus majanduskasv peamiselt sisenõudluse ehk eratarbimise ja investeeringute vähenemise arvel, samal ajal püsis kaupade ja teenuste ekspordi kasvutempo tugev. „Teenuste müük kasvas samuti endiselt kiiresti, mida toetas transpordiettevõtete tegevuse laienemine väljaspool Eestit,“ ütles Saarniit.
Nõuniku sõnul moodustab jooksevkonto puudujääk 2007. aasta üheksa kuu kokkuvõttes 16 protsenti SKPst, aasta keskmiseks puudujäägiks prognoosib Eesti Pank 15 protsenti SKPst. „Puudujääk on püsinud eelmise aastaga võrreldes peaaegu muutumatuna, kuna välisinvestorite kasumist sõltuv investeerimistulude arvestuslik väljavool on võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt suurenenud.“
Tema sõnul tuleneb kasumi kasv osaliselt käesolevale aastale iseloomulikust ja seni kiirena püsinud hinnakasvust. „Edaspidi ootab Eesti Pank investeerimistulude arvestusliku väljavoolu pidurdumist ning seoses sellega ka jooksevkonto puudujäägi vähenemist. Küll aga on sisenõudluse kasvu aeglustumine juba parandanud kaupade ja teenuste konto puudujääki, mis on aastaga langenud 4 protsendipunkti võrra, moodustades III kvartali lõpuks 7 protsenti SKPst,“ rääkis Saarniit ning lisas, et edaspidi nii kiiret kaupade ja teenuste saldo paranemist ette näha ei ole ja Eesti jooksevkonto puudujäägi vähenemine sõltub lähiajal rohkem investeerimistuludest.
Saarniit kinnitas, et välismaiste otseinvesteeringute sissevool Eestisse oli endiselt suurem viimaste aastate keskmisest ning välisvaluuta reservide kasv kvartali arvestuses selle kümnendi suurim. Tema sõnul loob see head eeldused investeerimiseks ja majanduse struktuuri ümberkorraldamiseks.
Seotud lood
Kaupade eksport suurenes võrreldes 2006.
aasta oktoobriga 15% ja võrreldes 2007. aasta septembriga 23%, teavitas
statistikaamet.
Eesti Panga andmetel ulatus jooksevkonto
defitsiit tänavu kolmandas kvartalis 13,9 protsendini SKPst. Jooksevkonto
puudujääk suurenes mõnevõrra teise kvartaliga võrreldes, kuid jäi samale
tasemele kui aasta tagasi, teatas rahandusministeerium.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
majandusanalüüsi talituse spetsialisti Merike Riipineni sõnul toetas ekspordi
kasvu enamik kaubagruppidest. Tema sõnul võib positiivse näitajana võib välja
tuua, et ekspordi aastane kasvutempo oli impordi kasvutempost neli korda kiirem.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
juhataja Ülo Kaasik ütles Äripäeva seminaril "Eesti krooni devalveerimine - müüt
või tegelikkus?", et fikseeritud vahetuskurss on Eestile hinnastabiilsuse
saavutamiseks parim rahasüsteem.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.