• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,34%39 515,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,7
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,34%39 515,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,7
  • 27.12.07, 12:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Pank: jooksevkonto areng nagu prognoositud

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõuniku Andres Saarniit arvates on käesoleva aasta III kvartali jooksevkonto areng kooskõlas Eesti Panga sügisprognoosiga, teatas Eesti Pank oma pressiteates.
Tema sõnul aeglustus majanduskasv peamiselt sisenõudluse ehk eratarbimise ja investeeringute vähenemise arvel, samal ajal püsis kaupade ja teenuste ekspordi kasvutempo tugev. „Teenuste müük kasvas samuti endiselt kiiresti, mida toetas transpordiettevõtete tegevuse laienemine väljaspool Eestit,“ ütles Saarniit.
Nõuniku sõnul moodustab jooksevkonto puudujääk 2007. aasta üheksa kuu kokkuvõttes 16 protsenti SKPst, aasta keskmiseks puudujäägiks prognoosib Eesti Pank 15 protsenti SKPst. „Puudujääk on püsinud eelmise aastaga võrreldes peaaegu muutumatuna, kuna välisinvestorite kasumist sõltuv investeerimistulude arvestuslik väljavool on võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt suurenenud.“
Tema sõnul tuleneb kasumi kasv osaliselt käesolevale aastale iseloomulikust ja seni kiirena püsinud hinnakasvust. „Edaspidi ootab Eesti Pank investeerimistulude arvestusliku väljavoolu pidurdumist ning seoses sellega ka jooksevkonto puudujäägi vähenemist. Küll aga on sisenõudluse kasvu aeglustumine juba parandanud kaupade ja teenuste konto puudujääki, mis on aastaga langenud 4 protsendipunkti võrra, moodustades III kvartali lõpuks 7 protsenti SKPst,“ rääkis Saarniit ning lisas, et edaspidi nii kiiret kaupade ja teenuste saldo paranemist ette näha ei ole ja Eesti jooksevkonto puudujäägi vähenemine sõltub lähiajal rohkem investeerimistuludest.
Saarniit kinnitas, et välismaiste otseinvesteeringute sissevool Eestisse oli endiselt suurem viimaste aastate keskmisest ning välisvaluuta reservide kasv kvartali arvestuses selle kümnendi suurim. Tema sõnul loob see head eeldused investeerimiseks ja majanduse struktuuri ümberkorraldamiseks.

Seotud lood

Uudised
  • 27.12.07, 09:59
Oktoobris kasvas eksport kiiremini kui import
Kaupade eksport suurenes võrreldes 2006. aasta oktoobriga 15% ja võrreldes 2007. aasta septembriga 23%, teavitas statistikaamet.
Uudised
  • 27.12.07, 16:58
Jooksevkonto puudujääk on sama mis aasta tagasi
Eesti Panga andmetel ulatus jooksevkonto defitsiit tänavu kolmandas kvartalis 13,9 protsendini SKPst. Jooksevkonto puudujääk suurenes mõnevõrra teise kvartaliga võrreldes, kuid jäi samale tasemele kui aasta tagasi, teatas rahandusministeerium.
Uudised
  • 27.12.07, 14:25
Ministeerium: eksport kasvas aastaga neli korda kiiremini kui import
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse spetsialisti Merike Riipineni sõnul toetas ekspordi kasvu enamik kaubagruppidest. Tema sõnul võib positiivse näitajana võib välja tuua, et ekspordi aastane kasvutempo oli impordi kasvutempost neli korda kiirem.
Uudised
  • 30.11.07, 12:18
Eesti Pank: tuleb tagada hindade stabiilsus
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik ütles Äripäeva seminaril "Eesti krooni devalveerimine - müüt või tegelikkus?", et fikseeritud vahetuskurss on Eestile hinnastabiilsuse saavutamiseks parim rahasüsteem.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele