Telefoni leiutaja võis varastada idee konkurendilt

Shulmani arvates varastas Alexander Graham Bell telefoni idee konkureerivalt leiutajalt Elisha Gray’lt. Kahtlus iseenesest ei ole uus, kuid Shulmani sõnul on tal selle kohta veenvaid tõendeid, kirjutas AP.

Raamatus "The Telephone Gambit: Chasing Alexander Graham Bell's Secret", kirjutab Shulman, et agarate advokaatide ja korrumpeerunud patendiametnike abil oli Bellil võimalus näha Gray esitatud esialgset patenditaotlust, mille järel sai ta nö õige otsa kätte. Kiiresti esitas ta ka enda patendi, mille kohta väideti hiljem, et see esitati varem kui Gray oma.

Shulmani sõnul on tõendiks Belli laboripäevik, mis digitaliseeriti ja avaldati Belli perekonna vastuseisu tõttu alles 1999. aastal. Päevikus on kirjeldatud mitmeid eksisamme, mille taha Bell ja tema abiline Watson takerdusid.

Seejärel on aga päevikus 12-päevane auk, mille ajal viibis Bell patendiasjade ajamiseks Washingtonis. Vahetult pärast sealt naasmist ilmusid aga päevikusse täiesti uued ideed, mis viisid kiiresti töötava telefoni loomiseni.

Seadme kirjelduse juurde oli Bell joonistanud telefoniga rääkiva inimese. Huvitaval kombel sisaldub sarnane joonis ka Gray patenditaotluses. Shulman viitab ka teistele kahtlust äratavatele detailidele: näiteks oli Bell väga närviline, kui pidi telefoni Gray juuresolekul demonstreerima, ning suhtus tõrjuvalt oma nime kasutamisse telefoniga seoses, nagu oleks tal millegi pärast häbi olnud.

Shulmani arvates kirjutati telefoni leiutajana ajalooraamatutesse Bell, aga mitte Gray või sakslane Reis, kes oli pisut teistsugust seadet demonstreerinud juba kümme aastat varem, ka seepärast, et Bell demonstreeris telefoni avalikult. Sellest sai meediasündmus ning sellega oligi asi avalikkuse jaoks otsustatud.