Mitut kuulsat Eesti leiutajat te tunnete?
Tõenäoliselt mitte ühtegi. Ju seetõttu, et kuigi meil fantaasiarikkaid eestlasi
leidub, ei lähe paljud kasulikud mudelid tehasesse tootmisesse. Aga miks?
Kui uudistada ringi patendiameti e-paberites, võib jääda mulje, et Eesti on suhteliselt leiutisterohke maa. Nii võib leida 300 ringis leiutisi, mis siinmail ilmavalgust näinud.
Uurides aga lähemalt asjaga kursis olevatelt inimestelt, milliseid neist võiks edukateks leiutisteks kutsuda, kostab vastu vaid vaikus. Mitte et neid poleks, kuid proportsionaalselt on tootmisesse läinud leiutiste hulk prototüübiks jäänud asjadega võrreldes väike.
"Tõtt öelda pole viimastel aastatel ELLi (Eesti Leiutajate Liidu) liikmetel maailmavallutusi olnud. Ja nende leiutistega, mis meil praegu portfellis, on nagu igal pool maailmas - keegi ei taha neid eriti. Sama häda on isegi kõrgkoolidel," räägib mainitud erialaliidu kõrgeim mees Aivar Kaljula, kui uurin temalt, milliseid leiutisi ta esile tõstaks, kui edukaid.
Uudsete asjadega end kursis hoidev Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura seletab aga, et kogu asi on rahastamises kinni - kui leiutaja näol pole tegemist tunnustatud teadlasega, kel ette näidata hulgaliselt teaduspublikatsioone, pole ka rahalaeva kuskilt oodata.
Näiteid Eesti leiutajate loomingustValgussignalisaator loomadele ja inimestele pimedas ohutult liikumiseks
• autor Tatjana ZainullinMobiiltelefon koos integreeritud akulaadijaga• autor Priit RuttasAbivahend gaseeritud joogi valamiseks pudelist• autor Allan RemlikHüdraulilise varistustoestiku sektsioon• autor Rein KaupVahetatava hambapastakapsliga hambahari• autor Oleksandr MurayenkoKäsitoimeline puulõhkumisseade• autor Anatoli Kostrov
Autor: Agnes Ojala, Gert D. Hankewitz
Seotud lood
Uus-Meremaa teadlased töötasid välja
elektroonilise sigareti, mida võib kõikjal tõmmata, kuid mis tegelikult aitab
suitsetamist maha jätta.
Tihtipeale oleme me nende asjadega sedavõrd
harjunud ega tule selle pealegi, et kunagi pidi keegi need meie jaoks välja
mõtlema.
Uue aasta algul ilmuvas raamatus esitab
ajakirjanik Seth Shulman oma versiooni sellest, kes ikkagi telefoni leiutas.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.