Nikoni D300 on väga hea kaamera, kuid Olympuse E-3 jõuab sellele üsna lähedale ning pakub ülimalt kasuliku lisana pööratavat LCD-ekraani, mille abil saab ka ümber nurga või teistes keerulistes oludes mugavamini pilti teha.
Ka Nikoni D300 ja Olympuse E-3e hinnavahe lubab peamistes tehnilistes näitudes D300 mingisugust üleolekut eeldada.
Nimelt maksab D300 kere näiteks Photopointis 28 990 krooni ja E-3e kere samas 25 990 krooni.
Paari tuhande krooni eest saab Nikoni kaameraga endale pool tolli suurema LCD-ekraani, enam kui kaks megapikslit suurema pildi ning rea teisi natukene suuremaid numbreid.
Näitena võib kindlasti tuua ka D300 kaamera pea viis korda suurema automaatse teravustamise punktide arvu.
Tõsi, nimelt on viimasena mainitul võimalik kasutada teravustamiseks kuni 51 punkti. Olympusel on neid 11, kuid tootja on maininud, et need punktid on paigutatud optimaalsetesse kohtadesse, mis leiti väga suure hulga piltide analüüsimisel. Ju siis pole nende arvates rohkem vaja.
Kõige olulisemaks minu kasutuskogemusele said aga Olympus E-3e liveview ja pööratav LCD. Liveview tähendab seda, et pilti on võimalik sättida kasutades kaamera seljal olevat LCD-ekraani, mitte tavalist professionaalse kaamera pildiotsijat, kust ühe silmaga läbi vaadata saab.
Liveview iseenesest ei ole kindlasti ainult E-3e võlu, ka D300 pakub seda, kuid reaalselt pööratav LCD-ekraan teeb selle omaduse kordades kasulikumaks.
E-3 on paindlikum just selles mõttes, et sellega on keerulistes olukordades lihtsam pildistada.
Sama võimalust kasutasin ise ka näiteks maa lähedalt ülespoole pildistamiseks. Nii mõnegi teise kaameraga, sealhulgas D300ga, tuleks sama tulemuse saamiseks tõenäoliselt kõhuli visata või suisa kaevik kaevata.
Sellele Nikoni D300 kaameral midagi eriti vastu panna pole, kuid lohutuseks kõlbab kindlasti tõik, et D300 LCD on pea neli korda parema lahutusega, mis võimaldab pilte järelvaates palju paremini hinnata ning näiteks liveview'd kasutades ja makrofotot tehes palju täpsemini teravustada.
Nuppude paigutuse kohalt pole E-3 kindlasti halb, kuid D300 oli käes mugavam, enim häiris mind Olympuse kaamera tagumine kerimisketas, milleni minu pöidlal ulatumisega raskusi oli. Ka käepide on D300'l kergelt mugavam, kuid eks see sõltub inimesest endast.
Pildikvaliteet on mõlemal kaameral hea ja oluliseks muutuvad pigem muud omadused, näiteks käepärasus. Ka automaatika töötas mõlemal kaameral nii hästi, et erinevus on neil selle koha pealt väike.
D300 kaamera eelistamise põhjuseks on suurem objektiivide valik poodides. Olympuse jaoks on kindlasti võimalik optikat tellida, kuid letist on seda paraku vähem leida kui Nikoni puhul.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.