Suurimad tehnoloogiaäpardused III: hüvasti, kollane allveelaev

Kuid 15 kilomeetrit Fimbuliseni šelfiliustiku all tuli allveelaeval läbida omapead. Seetõttu loodi Southamptoni ülikoolis allveelaevale jää all navigeerimiseks intelligentne süsteem, mis suudab ise otsuseid langetada.

2003. aastal saadeti Autosub 2 oma esimesele jääalusele testile, mis lõppes edukalt. 2004. aastal läbiviidud katse süstis inseneridele veelgi kindlust, mille järel otsustati laev järgmisel aastal aastaringselt püsiva jää alla saata.

Esialgu toimis kõik hästi, kuid viis tundi peale starti saatis 1,5 miljonit naela maksev allveelaev uurijateni hädaabikutsungi. Alus oli ilmselt jää alla kinni jäänud ega suutnud enam tagasi pöörduda.

Teadlased laeval tajusid hämmastusega, et nad ei saa mitte midagi teha. „Ma mäletan, et meil läks mõnda aega, et aduda – laev ongi läinud,” ütles insener Miles Pebody.

Uurimislaev tuli viie päeva pärast tagasi, et allveelaevaga viimast korda hüvasti jätta, lootes samas veel vaikselt imele. Allveelaev polnud aga minema pääsenud, vaid saatis ainult hädaabikutsungeid, kuni akud tühjaks said.

Aluse lahtipäästmine aitaks selgitada, mis ikkagi täpselt juhtus, kuid see oleks kallis ning ilmselt mõttetu üritus. Hiljem läbiviidud uuringus oletatakse, et tõenäoliselt oli tegemist riistvararikkega, mille tagajärjel häirus laeva elektrivarustus. Seepeale langetas pardaarvuti otsuse viivitamatult pinnale tõusta. Veepinna asemel oli aga tegemist paksu jääkihiga, mille all allveelaev oma jäise haua leidiski.