Põldoja: Eesti ettevõtete ligipääs finantseerimisele võib halveneda

Täna tutvustasid Hansapank Eesti juhatuse esimees Priit Põldoja ja personaalse varahalduse investeeringute direktor Tõnis Rätsep privaatpanganduse klientidele Eesti majanduse lähituleviku väljavaateid ning olukorda finantsturgudel.

Põldoja hinnangul on lähiajal põhiküsimusteks, kas muu maailm jätkab meie finantseerimist ning millal hakkab Eesti majandus uuesti investeerima. „Teatud ressursside vale paigutamise tagajärjed tuleb järgmise paari aasta jooksul läbi elada ja seekord ei aita meid kriisist välja odav tööjõud ega suured välisinvesteeringud. Küll aga on meie ettevõtted palju kasumlikumad, juhid kogenumad ja finantseerimisallikad stabiilsema iseloomuga kui kümme aastat tagasi,” kõneles Põldoja. „Uues kasvufaasis on edukad need ettevõtted, kes on konkurentsivõimelised Euroopa tasandil või vähemalt regionaalselt - tuleb leida uusi ja perspektiivsemaid tegevusalasid. Välisfinantseerimine jääb meile endiselt oluliseks kasvu toetavaks teguriks, ehkki ajutiselt võivad nii maailma finantsturgude ebakindlus kui Balti majanduste ülekuumenemise kartus Eesti ettevõtete ligipääsu finantseerimisele halvendada.”

Oma ettekandes nentis Põldoja, et Eesti majandust ootavad ees muutused. „Nii hinnad kui elatustase on teinud tubli sammu lähemale Euroopa Liidu keskmistele näitajatele,” rääkis Põldoja. ”Euroopa Liitu astumise järel läbis Eesti positiivse majandusšoki – ettevõtete efektiivsus tõusis, tööjõuturg muutus mobiilsemaks ja Eesti pankade jaoks muutus Euroopast finantsvahendite kättesaamine lihtsamaks. Mujal maailmas oli samal ajal kiire kasvu aeg ning intressid olid küllalt madalal tasemel. Selline olukord võimaldas Eestil oma kasvuvõimet ajutiselt jätkusuutlikult tasemelt kõrgemale tõsta. Selle tulemusena kiireneski majanduskasvu tempo mõneks ajaks oluliselt – nüüd on aga ülikiire kasvu aeg lõppenud ja ees ootavad normaalne majanduskasv ja sellega kohandumine.”

Aktsiaturgudest rääkides pööras personaalse varahalduse investeeringute direktor Tõnis Rätsep tähelepanu USA olukorrale, kus suvel alanud nn sub-prime laenude kriis läks sügisel üle krediidikriisiks, mis rõhub nii USA kui kogu maailma majanduskasvu väljavaateid. Kasvanud ebakindlus väljendub otseselt aktsiate üles-alla lainetamises ning tulevikuprognooside polariseerumises. Rätsep rääkis, et esimeses kvartalis tuleks pigem keskenduda aktsiatele ja piirkondadele, millel on stabiilsemas keskkonnas parim tõusupotentsiaal ning vähem heitlikele meeleoludele. „Kui USA majanduslanguse tõenäosuseks tuuakse 40 või isegi 50 protsenti, siis tähendab see ju automaatselt seda, et tõusu tõenäosus on vastavalt 60 või 50 protsenti,” sõnas Rätsep.

Piirkondlikest eelistustest rääkides rõhutas Rätsep, et peamiselt on probleemne piirkond hetkel USA ning kõigil arenevatel turgudel on majanduskasv üle keskmise. „Sealhulgas tuleb ära märkida ka Venemaa, kus ettevõtted on soodsalt hinnastatud ja poliitiline ebamäärasus oluliselt vähenenud ning Ida-Euroopa, kus viimase kvartali korrektsioon aktsiahindu soodsaks muutis ja kus võib endiselt oodata Euroopa integratsiooni soodsaid mõjusid,” lisas ta.