• OMX Baltic−0,46%293,64
  • OMX Riga−0,47%890,27
  • OMX Tallinn−0,67%1 865,21
  • OMX Vilnius0,11%1 142,05
  • S&P 500−0,76%5 572,07
  • DOW 30−1,14%41 433,48
  • Nasdaq −0,18%17 436,1
  • FTSE 100−1,21%8 495,99
  • Nikkei 225−0,03%36 782,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • OMX Baltic−0,46%293,64
  • OMX Riga−0,47%890,27
  • OMX Tallinn−0,67%1 865,21
  • OMX Vilnius0,11%1 142,05
  • S&P 500−0,76%5 572,07
  • DOW 30−1,14%41 433,48
  • Nasdaq −0,18%17 436,1
  • FTSE 100−1,21%8 495,99
  • Nikkei 225−0,03%36 782,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • 10.01.08, 13:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arvutimudel aitab mõista, kuidas sulab jää

Uus arvutisimulatsioon näitab, et jääkristallid hakkavad soojenedes üha kiiremini vibreerima ning sulamispunkti märgib hetk, mil nad vibreerimise asemel hakkavad pöörlema ehk vabanevad sidemetest külgnevate molekulidega.
Uppsala ülikooli arvutuskeemik David van de Spoel ütles, et tema juhitava meeskonna loodud mudel põhineb 2006. aastal läbiviidud katsel laseriga sulatatud jääst.
„Me tahame teada, mis toimub aatomite tasemel. Eksperimendid meile sellest detailset ülevaadet ei anna,” ütles van der Spoel Live Science’ile.
Ühe molekuli vabanemine kristallstruktuurist toimub väga kiirelt, seda mõõdetakse pikosekundite murdosades (kümme astmes miinus kaksteist). Üks pikosekund on miljard korda lühem ajavahemik, kui silmapilgutuse peale kuluv aeg.
„Jää sulamise uurimine võib tunduda mõttetu, kuid tegelikult on detailne arusaam sellest protsessist bioloogias, materjaliteaduses ja keemias väga oluline. Mu lapsed muretsevad, et ma tegelen kõigile ammu teada asjaga, kuid tegelikkuses vajavad suured keemiaettevõtted väga parimaid ja täpsemaid võimalikke mudeleid. Neid kasutatakse keemiliste reaktsioonide täpsemal läbiviimisel, mis omakorda aitab neil tohutult raha kokku hoida,” selgitas van der Stoel.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Angewandte Chemie.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele