Uus Maa kinnisvara analüütik Annika
Jakobson ütles aripaev.ee-le, et sellist aktiivsuse langust ei osanud ette
näha.
"2006. aasta detsember ja 2007. aasta detsember olid täiesti erinevad ning sellist aktiivsuse langust ei osanud ette näha,“ ütles Jakobson.
Ta selgitas, et 2006. aasta lõpp oli kinnisvarabuumi tippaeg, kuid 2007. aastal on tehinguhind langenud 5% ning tehingute arv ca 50%.
„Uus Maa maaklerite hinnangul võib küll öelda, et jaanuari algus oli tavapäraselt vaikne, kuid nii on see olnud igal aastal,“ märkis Jakobson.
„2007. detsembri tehingute arvu analüüsimisel saame lähtuda Maa-ameti avalikust andmebaasist, kus siiski 2007. detsember on veel ametlikult kinnitamata,“ ütles analüütik. „Detsembris toimus Tallinnas maa-ameti andmetel kokku 1581 tehingut summas 1,67 miljardit krooni, 2006. detsembril toimus 1936 tehingut, summas 3 miljardit krooni. Seega tehingute arv on kahanenud 18% ja tehingute kogusumma 44%. See viitab sellele, et 2006. aasta detsembris toimus mitmeid tehinguid väga kallite objektidega, eeldatavalt oli tegemist ärikinnisvaraga.
Korteriomandite tehingute arv 2007. detsembris oli 569, keskmise ruutmeetri hinnaga 23 700 krooni, 2006 aastal oli 1165 tehingut, hinnaga 25 000 krooni ruutmeetri kohta,“ rääkis Jakobson.
Jakobson ütles, et 2006. aasta lõpp oli buumi tippaeg, mil müügiperioodid olid vaid mõned päevad ning hinnad olid eelnevatel kuudel kerkinud nädalatega mitmeid protsente. „2007. lõpp oli aga suhteliselt vaikne ning tehingute hinnad olid selleks ajaks langenud 10-20%, võrreldes aastataguse ajaga. Statistika põhjal on tehinguhind langenud 5% ning tehingute arv ca 50%. Languste põhjustest on väga palju räägitud - laenuraha kallinemine, liiga kõrged kinnisvarahinnad, eluasemelaenude tingimuste karmistumine, inimeste hirm hinnalanguse ees jms,“ selgitas ta.
Seotud lood
1Partner Kinnisvara arendusjuhi Ragnar
Everesti sõnul hõlmas maa-ameti statistika kogu Eesti kinnisvaratehinguid ning
ettevõtte kinnitusel nende numbrid niivõrd suuri erinevusi tehingute arvus ei
tähelda, kuid eduka müügi tarvis tuleb praegu teha kõvasti tööd.
Maa-ameti statistikast selgus, et
kinnisvara ostjate hulk on vähenenud kordades, selle aasta pooles jaanuaris on
kinnisvara ostetud 260 miljoni krooni eest kui eelmine aasta samal ajal 1,5
miljardi eest.
Kinnisvarabüroo Meie Maa juhatuse liige
Imre Kriiva ütles aripaev.ee-le, et suurarendajatele tasub meenutada vana
ütlust: "Suur tükk ajab suu lõhki".
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.