- OMX Baltic−0,78%296,76
- OMX Riga0,18%882,19
- OMX Tallinn−0,48%1 893,1
- OMX Vilnius−0,81%1 149,7
- S&P 500−1,76%5 849,72
- DOW 30−1,48%43 191,24
- Nasdaq −2,64%18 350,19
- FTSE 1000,7%8 871,31
- Nikkei 225−1,82%37 096,51
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%94,02
- OMX Baltic−0,78%296,76
- OMX Riga0,18%882,19
- OMX Tallinn−0,48%1 893,1
- OMX Vilnius−0,81%1 149,7
- S&P 500−1,76%5 849,72
- DOW 30−1,48%43 191,24
- Nasdaq −2,64%18 350,19
- FTSE 1000,7%8 871,31
- Nikkei 225−1,82%37 096,51
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%94,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
10 tulevikutehnoloogiat, mis muudavad meie elu
Tulevikus üldkasutatavaid tehnoloogiaid on
praegu raske ette ennustada. Selliseid ennustusi on tulevikus ilmselt üsna
naljakas lugeda, nagu praegu on naljakas lugeda eelmise sajandi esimesel poolel
kirjutatud ulmekirjandust 21. sajandi kohta. Mõnda asja on ilmselt võimatu ette
näha, üht-teist tuleviku igapäevaste tehnoloogiate kohta võime aga tänapäeva
põhjal aimata. LiveScience toob välja oma versiooni kümnest tehnoloogiast, ilma
milleta me oma elu tulevikus ilmselt ettegi ei kujuta.
1. Digitaalsed raamatukogudPideva internetiühenduse omamine on mõttetu, kui selle kaudu saab vaid igapäevaseid kuulujutte Paris Hiltonist. Õnneks suureneb jõudsasti digitaliseeritud raamatute, käsikirjade ja loengumaterjalide hulk, mida on võimalik interneti teel kätte saada. Näiteks on internetis saadaval kõik Massachusettsi tehnoloogiainstituudi, ühe maailma tippülikooli, loengukursused. Ka Google’il on käsil projekt, mille käigus plaanitakse digitaliseerida ja kättesaadavaks teha miljoneid raamatuid. Tuleb aeg, mil kõik õigesti esitatud faktiküsimused saavad interneti teel silmapilkselt vastatud.
2. Geeniteraapia ja/või tüvirakud
Paljud haigused on tegelikult päriliku tagapõhjaga – see tähendab, et nad on juba sündides inimese geenidesse sisse kodeeritud. Teadlased aga töötavad selle kallal, et neid geene oleks võimalik muuta ning õigesti tööle panna. Loodetavasti on sünnidefektid tulevikus sama ravitavad kui kopsupõletik tänapäeval.
3. Wifi kõikjal
Kogu Eesti muutmine traadita interneti levialaks on ilmselt lähema aja küsimus, kuid kogu maailma katmiseks võib minna veidi aega. Üsna kindlasti saab selline asi aga ükskord teoks. See muidugi tähendab, et puhkamine võib muutuda raskemaks – tahaksid minna kuskile, kust keegi sind kätte ei saa, telefonilevi pole, internetist rääkimata – selline puhkus võib tulevikus vaid unistuseks jääda.
4. Robotid liiklemas
Hiljuti peetud võistlus DARPA challenge (kus robotautod pidid leidma tee läbi tiheda linnaliikluse) annab vihje tulevikus tänavatel toimuva kohta. Miks minna ise laost vajalike asjade järele, kui saaks saata hoopis oma auto? Kiirteedel võime tulevikus näha terveid robotveokite kolonne.
5. Paremad ja odavamad päikesepaneelid
Päikest elektriks muundavate päikesepaneelide hind on juba praegu langemas. Vähem kui kümne aastaga võib päikeseenergiast toodetud elektrist loota konkurenti tänapäeval elektrivõrgus saadaolevale. Päikesepaneelid võivad olla uute ehitiste projektidesse peagi sisse kirjutatud. Meie kodu võiks ennast kolmandiku ajast ise energiaga varustada (isegi teadus ei suuda midagi öö ja pilves ilma vastu).
6. Kohapõhised andmed internetisSelle asemel, et brauseri ekraanil olevale ikoonile vajutada, võib jalutada välja, osutada oma mobiiltelefoniga tõelisele kolmedimensioonilisele objektile (näiteks mõnele ärihoonele), vajutada vastavale nupule ja saada osutatud objekti kohta koheselt informatsiooni (või hüpata vastava ettevõtte kodulehele). Lisaks internetiaadressidega serveritele saavad peagi reaalsuseks ka geograafiliste koordinaatidega serverid.
Hetkel kuum
Eestimaa loodusesse kolinud prantslase lugu
7. Kolmedimensiooniline printimine
Ei viitsi poodi järjekordse tarviliku vidina järgi minna? Lae siis internetist alla sobiva disainiga ese ning prindi see välja oma ruumilisest printerist. Järgmiseks sammuks on ise esemete kujundamine, nende kujunduste üles riputamine ja müümine. Nii võiks saada teha vähemalt mänguasju, köögitarbeid või dekoratiivseid esemeid.
8. Moore’i seadus peab vastu
1965. aastal Inteli kaasasutaja Gordon Moore’i poolt sõnastatud seaduse kohaselt suureneb arvutite võimsus kahe aasta jooksul kaks korda. Kahe aastakümne jooksul on spetsialistid juba korduvalt arvanud, et oleme jõudnud arvutite piirvõimsuseni, kiibitööstus on need piirid aga iga kord purustanud. Praegugi ei suudeta kokkuleppele jõuda, kas seadusel on lootust vastu pidada veel vaid paarkümmend aastat – või lausa 600 aastat? Igatahes, mis arvutite võimsusesse puutub, ei ole me veel ilmselt midagi näinud.
9. Raviotstarbeline kloonimine
Kindlast loomast või inimesest koopiate tegemise võib rahulikult ulme pärusmaaks kuulutada. Kloonimise ideeks on algusest peale olnud vigastatud kudede ja organite asendamine. Kloonimise teel valmistatud koe või organi siirdamisele ei järgne tulevikus äratõukereaktsiooni. Vähist kahjustatud või vigastatud organid saaks asendada nende endi tervete koopiatega.
10. Vesinikul põhinev majandusSelle asemel, et sõltuda üha enam järjest kahanevatest naftavarudest, võiksime hoopis veest vesinikku toota ning hoopis seda energia saamise eesmärgil põletada. Vesiniku tarbimise ainus jääkaine on jälle vaid vesi. Siiani pole aga lihtsat lahendust leitud väga madala tihedusega vesiniku talletamise probleemile. Ilmselt on vesinik tulevikus vaid üks paljudest variantidest, millega asendada praegune naftal põhinev maailmamajandus.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Veel saab osalema tulla
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele