• OMX Baltic0,12%292,53
  • OMX Riga−0,49%885,3
  • OMX Tallinn0,31%1 863,98
  • OMX Vilnius−0,34%1 136,95
  • S&P 500−1,13%5 535,87
  • DOW 30−1,1%40 897,49
  • Nasdaq −1,58%17 369,1
  • FTSE 1000,02%8 542,56
  • Nikkei 225−0,08%36 790,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,63
  • OMX Baltic0,12%292,53
  • OMX Riga−0,49%885,3
  • OMX Tallinn0,31%1 863,98
  • OMX Vilnius−0,34%1 136,95
  • S&P 500−1,13%5 535,87
  • DOW 30−1,1%40 897,49
  • Nasdaq −1,58%17 369,1
  • FTSE 1000,02%8 542,56
  • Nikkei 225−0,08%36 790,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,63
  • 14.01.08, 11:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euromüntidega sarnanevate medalite eest saab trahvi

Alates tänasest saab Eestis euromüntidega sarnanevate medalite, suveniirmüntide ja -märkide sisseveo, valmistamise ning levitamise eest kuni 300 000 krooni trahvi.
Täna jõustus karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku täiendus, mis kaitseb eurosid ja eurosente suveniiridega segiajamise eest. Eraisik saab keelatud medalite, -müntide ja märkide importimise, valmistamise ning levitamise eest väärteokorras kuni 18 000 krooni trahvi, juriidilise isiku trahv sama asja eest ulatub aga 300 000 kroonini.
Luksemburgis ja Ühendkuningriigis võib keelatud euromedalite, -müntide ja -märgide tõttu ka vangi minna. Teistes liikmesriikides saab nagu Eestiski trahvi, kuid igal pool erinevas summas. Kõige kõrgem on trahv Kreekas, kus tuleb kukrut kergendada 20 000 euro võrra. Hollandis pääseb 2 500 eurose trahviga ning Itaalias on trahvi suurus proportsioonis keelatud ärist saadud kasuga.
Uusi seadusi ja pretsedente loovaid kohtulahendeid tutvustava Digesta andmetel on suveniireurode ja euromüntide segiajamise oht päris suur, kuna iga euro kasutusele võtnud maa tohib endale mündid ise kujundada. Sestap on käibel arvukalt erineva välimusega euromünte ega saa eeldada, et inimesed neid kõiki maksevahendina tunneks.
Nagu tavaliselt, näeb euroseadus ette ka erandeid. Näiteks on lubatud referentsväärtusest erineva suurusega euromedalid, -mündid ja -märgid.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele