Tüütud nupud võivad üldse kaduda.
Lähitulevikus alluvad telerid ja mobiiltelefonid lehvitustele, plaksudele
ja näpuviibutustele. Vähemalt lubavad selliseid ennustusi teha kaks lähiajal
turule tulevat toodet, kirjutas Physorg.
Sony Ericssoni mobiiltelefon Z 555 päästab omaniku piinlikkust olukorrast, mil telefon heliseb, aga vaigistavat nuppu ei õnnestu kuidagi leida. Kasutaja saab helina vaigistada lehvitades telefoni ees kätt. Telefoni sisse on ehitatud kaamera ning lihtne käeliigutus vaigistab helina ning paneb seadme tagasi ooterežiimile.
Telefon jõuab müügile sel kevadel, kuid hinda pole tootjafirma veel teatanud.
JVC teler „Snap Gesture” (Nipsuta ja žestikuleeri) aga saab hakkama sootuks ilma kaugjuhtimispuldita. Hetkel veel katseeksemplaridena toodetava teleri sees on peidus mikrofon, mis suudab avastada plaksutamist, videokaamera jälgib sõrmeliigutusi ning lisaks veel terve rida sensoreid, mis aitavad seadmel meeles pidada tervet rida tavalisi žeste.
Teleri käivitamiseks tuleb kolm korda käsi plaksutada, selle peale ilmub menüü. Siit saab valikuid teha, kui osutada sõrmega mõnele menüü alajaotusele. Kogu teleri juhtimine käibki vaid käte abil, vahenditeks käeliigutused, -plaksutused või sõrmenipsud
Näiteks heli vaigistamiseks tuleb plaksutada kindlal viisil. Samuti saab seadet programmeerida nii, et kindla käeliigutuse peale lülitub teler üle soovitud kanalile. Kahe plaksu peale näiteks hüppab ekraanile Kanal 2.
Seni pole JVC veel teatanud, millal toode ametlikult müügile jõuab.
Seotud lood
Kui kadunud telekapult ajab pidevalt närvi, siis
austraallaste leiutis peaks rahu taas majja tooma.
Jaapani valitsus algatab koostöös
erafirmadega projekti, mille eesmärgiks on tulla välja järgmise põlvkonna
videoedastustehnoloogiaga, mida iseloomustaks ülikõrge lahutusvõime.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.