Postimehe kontrollitud kuuest
riigiasutusest sordib vaid keskkonnaministeerium nii paberit, pakendeid kui
biolagunevaid jäätmeid, ülejäänud asutused end selliste pisiasjadega veel ei
vaeva.
Rahandusministeeriumi tagahoovis on suur sinine prügikonteiner tavajäätmete jaoks ja mitu rohelist konteinerit, millest papp, vanapaber ja kasutatud munarestid välja tahavad tungida, kuid sellega asi ka piirdub, biolagunevate jäätmete ega pakendite jaoks konteinerit pole.
Samasugune on seis ka maksu- ja tolliameti (MTA) Endla tänaval asuva majaga, kus on olemas küll konteiner papi ja olmeprahi jaoks, kuid ei midagi enamat, prüginurgas seisab õnnetult majast välja visatud kuusk.
Ainult paberi ja papi, olmeprügi ja mõnel pool ka libeda tõrjumiseks mõeldud liiva konteineriga ajavad läbi ka siseministeerium, draamateater ja kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA).
Vaid keskkonnaministeeriumil on hoovis nii konteinerid olmeprügi, biolagunevate jäätmete, pakendite kui paberi ja papi jaoks. Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna juhataja Hannes Mädo sõnul sorteeritakse neil jäätmeid praegustele nõuetele vastavalt juba eelmise aasta 1. maist.
Nii rahandusministeeriumi, siseministeeriumi kui MTA hooneid haldava ASi Riigi Kinnisvara (RKAS) kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm ütles, et enamasti tegelevad nende hallatavatel objektidel jäätmete äraveoga heakorrafirmad, mille ülesannete hulka kuulub ka prügifirmadega suhtlemine, et need paigaldaksid objektidele vajalikud prügikonteinerid.