Kuigi aasta alguses tabasid uued
prügikäitlemise reeglid rahvast ootamatu dušina, on oma jäätmeid korrektselt
sorteerima hakanud koguni 80 protsenti rahvast, selgus värskest uuringust.
Turu-uuringute ASi korraldatud ja Postimehe tellitud üle-eestilisest telefoniküsitlusest selgus, et 4/5 Eesti inimestest on hakanud oma prügi sorteerima, kirjutas postimees.ee. Uuring näitas, et eestlastest sorteerib prügi juba 86 protsenti ning vene keelt kõnelevatest inimestest 66 protsenti.
"Nende tulemuste taga võib näha seda, et venekeelset elanikkonda ei ole meedia kaudu ega ka teisi kanaleid pidi uuest aastast kehtima hakanud jäätmeseadusest veel piisavalt informeeritud," tõdes Turu-uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stamberg.
Mõnevõrra rohkem sorteerivad oma prügi ka kõrgema haridusega inimesed ning ühepereelamutes elavad pered.
Piirkonniti vaadates torkas silma, et kui teistes maakondades jääb prügi sorteerivate inimeste hulk 73–90 protsendi vahele, siis Ida-Virumaal jagab oma prügi seaduse järgi 52 protsenti.
Seotud lood
Täna keskkonnaministeeriumis kohtunud
pakendite taaskasutusorganisatsioonide, Keskkonnainspektsiooni ja
Jäätmekäitlejate Liidu esindajad otsustasid, et koos tuleb selgeks teha, kui
palju ja kuhu on vaja paigutada pakendikonteinereid.
Postimehe kontrollitud kuuest
riigiasutusest sordib vaid keskkonnaministeerium nii paberit, pakendeid kui
biolagunevaid jäätmeid, ülejäänud asutused end selliste pisiasjadega veel ei
vaeva.
Helistasin Ragn-Sellsi infotelefonil 15
155, et teada saada pisut konkreetsemalt, mida uus aasta prügimajanduses firma
klientidele konkreetselt tähendab - kus jooksevad piirid eri prügiliikide vahel.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.