Ärikate kirjutatud seadused lähevad riigile
kalliks maksma, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Aili Sandre.
Nii tagurpidi poliitikat, nagu valitsused on ajanud looduskaitsealuste maadega, pole Eestis teist vist leidagi – viimasena langetab riik otsuse, millest pidanuks alustamagi: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sai nüüd õiguse asendada maade vahetamine nende ostmisega. Ehk naaseme sinna, kus olime enne maade tagastamist õigusjärgsetele omanikele – maa jõuab ringiga tagasi riigi kätte. Ja riik maksab selle eest veel kõvasti peale. Tamkivi arvestuses umbes kaks miljardit krooni.
Kui kohe ei taibatud tagastamise asemel kompenseerida selliseid maid, saanuks jätta riigile eelisostuõiguse. Juhuks, kui omanikule lõpuks koidab, et talle ei piisa üksi teadmisest, et omab erilist maatükki, vaid vajab ka elatusallikat. Aga ka palju vähema kui kahe miljardiga oleksid õigusjärgsed omanikud ning veel mitu nende järeltulevat põlve saanud ära elada, looduse tegemistele mitte vahele segades või tehes vaid niipalju hooldust, kui palju hädapärast nõuab paiga erilisuse säilitamine. Vaevalt siis maad karussellina ringlema läinuks. Küllap kasvaks näiteks Suurupiski mets endiselt.
Selle asemel kirjutati seadus, mis lubas ärikail lihtsal maaomanikul naha üle kõrvade tõmmata ja riiki lüpsta ning ise kopsaka vaheltkasu teenida.
Kui ärikad kirjutavad seadusi, lähevad need ikka riigile kõige rohkem maksma. Kohtukulud veel kauba peale.
Seotud lood
Keskkonnaminister Jaanus Tam shy;kivi sai
möödunud nädalal valitsuselt heakskiidu ettepanekule asendada looduskaitsealuste
maade vahetamine nende ostmisega. Ministri arvates kulub selleks kuni kaks
miljardit krooni.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.