Ehkki heategevuseks on erinevaid võimalusi, eelistavad Eesti ettevõtted selliseid, mille abil jõutakse masside ette.
Suhtekorraldusfirma Hill & Knowlton Eesti juhataja Daniel Vaariku sõnul arvatakse nii Eestis kui ka mujal maailmas väga tihti, et heategevusega peab oma logo näitama. "Aga heategevusele logondust peale surudes võib saaja hea tunne ära rikkuda," hoiatas Vaarik.
Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni dotsent Triin Vihalemm midagi eriskummalist heategevuse turundusvankri ette rakendamises ei näe. "Heategevuse lihtsam vorm on ühekordsed sotsiaalsed kampaaniad, kus on ka turunduslik osa väga nähtav," rääkis ta. "Kõige vaieldavam on, kui piimaliit kutsuks üles piima jooma. Siin on kommertshuvi väga selgelt näha," tõi ta näite.
EMT avalike suhete juht Kaja Pino heategevust ja sponsorlust vastanda ei taha, aga tõdeb, et enamik firmade heategevuskampaaniaid pole heategevus selle klassikalisel kujul, kus toetatakse kedagi, kuid ei räägita sellest.
"Klassikaline heategevus on eeskätt omanike pärusmaa. Kui palgatöötaja tahab firma raha välja anda, peab ta siiski vaatama ka seda, et firma sellest kaudselt kasu saaks - toetuste jagamise puhul piisab avalikust teadmisest, et firma tegeleb kellegi toetamisega," arvas Pino.
EMT korraldas jõulude ajal reklaamikampaania, milles kutsus inimesi annetama nelja erinevasse valdkonda. Kümnekroonistest tekstisõnumitest kogunes ligi 1,5 miljonit krooni. EMT ise ei annetanud, kuid kandis reklaamikulud. Siiski annetab EMT ka ise heategevuslikult, ent ei reklaami seda.
SEB Eesti Ühispank asutas 2005. aastal fondi, et toetada vanemliku hoolitsuseta lapsi. Panga ja fondi vahel sõlmitud koostöömemorandumi kohaselt toetab pank kümne aasta jooksul fondi 20 miljoni krooniga.
Kaks korda aastas teeb fond ka reklaamikampaaniaid. "Nii saame tõmmata probleemile avalikkuse tähelepanu ja ühtlasi saame ka rohkem toetajaid ja annetusi," põhjendas fondi tegevjuht Triin Lumi. Jõuluaegne reklaamikampaania läks maksma umbes 250 000 krooni, praeguseks on inimesed annetanud üle 700 000 krooni.
Eestis tegeletakse heategevusega aina rohkem.
Positiivne trend on ka see, et ettevõtted on hakanud üha enam mõtlema, kuidas luua oma panusega ühiskonnas võimalikult suurt muutust ehk kuidas teha head hästi.
Minu arvates on väga oluline mõista, et me ei vaja mitte ainult rohkem heategevust, vaid ka kvaliteetsemat heategevust.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”