Heategevus sarnaneb aina enam
sponsorlusega, mis on mõlemale poolele majanduslikult kasulik äritehing.
Ehkki heategevuseks on erinevaid võimalusi, eelistavad Eesti ettevõtted selliseid, mille abil jõutakse masside ette, kirjutas Äripäev.
Suhtekorraldusfirma Hill Knowlton Eesti juhataja Daniel Vaariku sõnul arvatakse nii Eestis kui ka mujal maailmas väga tihti, et heategevusega peab oma logo näitama. "Aga heategevusele logondust peale surudes võib saaja hea tunde ära rikkuda," hoiatas Vaarik.
Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni dotsent Triin Vihalemm midagi eriskummalist heategevuse turundusvankri ette rakendamises ei näe. "Heategevuse lihtsam vorm on ühekordsed sotsiaalsed kampaaniad, kus on ka turunduslik osa väga nähtav," rääkis ta. "Kõige vaieldavam on, kui piimaliit kutsuks üles piima jooma. Siin on kommertshuvi väga selgelt näha," tõi ta näite.
EMT avalike suhete juht Kaja Pino heategevust ja sponsorlust vastanda ei taha, aga tõdeb, et enamik firmade heategevuskampaaniaid pole heategevus selle klassikalisel kujul, kus toetatakse kedagi, kuid ei räägita sellest.
Seotud lood
Elektrimaterjalide ja -tarvikute valmistaja
Ensto andis eelmise nädala lõpus Läänemaal Paliveres asuvale Vidruka
erivajadustega laste koolile üle tšeki 112 000 kroonile, mis koguti hiljuti
toimunud Ensto 50. juubelil.
Eesti Sportlaste Ühenduse kaheksas
heategevusoksjon tõi kõigi aegade parima tulemuse - seda nii oksjonitööde arvu
kui ka saadud tulu osas, teavitas ühendus.
Šotimaa rikkaim mees Sir Tom Hunter plaanib
heategevuseks anda vähemalt miljard naela (23,2 miljardit krooni).
Ajal, mil ettevõtjad naudivad
rekordkasumeid, jäävad annetuste summad siiski varasemate aastate tasemele.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.