Tallinna sadama maksu- ja tolliametnikud
pole piiride avanemisest alates suurt muud teha saanud, kui algatanud
kriminaalasju soomlaste vastu, kes üritavad vanast harjumusest psühhotroopseid
aineid Eestist Soome viia.
Tänavu on maksu- ja tolliamet tabanud Tallinna sadamas 13 Soome ja ühe Eesti kodaniku, kes on üritanud ebaseaduslikult üle piiri viia narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid, kirjutas Postimees.
Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna prokuröri abi Sirle Melk ütles, et juhtumite tõsidust näitab kas või see, et kaks isikut viibivad kahtlustatavana vahi all.
Kui Eesti liitus möödunud aasta 21. detsembril Schengeni viisaruumiga, muutus ka kord ehk see, kuidas, kui palju ja milliseid ravimeid võib Eestisse tulles ning siit minnes kaasas olla.
Üks olulisemaid muudatusi puudutas just narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid, paari aasta tagant meenub kindlasti lugu sellest, kuidas Eesti arstid kirjutasid Soome narkomaanidele siin välja ravimit nimega Subutex.
Käesoleva aasta juhtumite puhul selle ravimiga siiski tegemist polnud – peamiste Eestist välja smugeldada üritatud ravimite loetelus olid Rivotril, Hypnogen, Dormicum, Tramadol, Diazepeks Xanax ja Alprazolam-Grindeks.
Kui varem piisas narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite reisile kaasavõtmiseks arsti teatisest, siis nüüd tuleb teise Schengeni riiki reisides taotleda oma kodumaalt tunnistus.
Seotud lood
Reval hotelli müügidirektori Marko
Männimetsa sõnul reisib Schengeni viisaruumis lisaks venelastele suur hulk
Jaapani, Hiina, India ja Lõuna- Ameerika turiste.
Tervishoiuameti andmetel on pärast
Schengeni viisaruumiga liitumist oluliselt vähenenud siia psühhotroopseid
ravimeid hankima tulnud soomlaste arv, teatas sotsiaalministeerium.
Schengeni infosüsteemi (SIS) abil on nelja
kuu jooksul tehtud Eestis üle kahe miljoni päringu ning tabatud on 28
sissesõidukeeluga isikut.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.