Esialgsetel andmetel oli 2007. aastal
teraviljasaak 859 600 tonni, millest statistikaameti teatel oli viimati
suurim vaid 1991. aasta saak, kui koguti 939 000 tonni teravilja.
2007. aastal oli teraviljasaak 39% suurem kui aasta varem. Saagist 60 500 tonni oli rukist, 322 000 tonni nisu ja 372 900 tonni otra. 2006. aastaga võrreldes suurenes rukkisaak 3,4 korda, nisusaak 1,5 korda ja odrasaak 1,2 korda.
Mullu kasvatati teravilja 292 100 hektaril ja ühelt hektarilt saadi keskmiselt 2943 kilogrammi.
Kartulisaak oli mullu 173 700 tonni, mis on varasema aastaga võrreldes 14% rohkem. Kartulit kasvatati 2007. aastal 10 300 hektaril ning ühelt hektarilt saadi keskmiselt 16 871 kilogrammi kartuleid.
Rapsi- ja rüpsiseemnesaak oli 132 400 tonni, mis on 2006. aastaga võrreldes 57% rohkem.
2007. aasta sügisel külvati 2008. aasta saagiks 41 700 hektarit talinisu, 20 500 hektarit rukist ja 5400 hektarit tritikut.
Seotud lood
Nisu hind võib järgmisel aastal mõnevõrra
langeda, sest vähegi soodsate ilmastikutingimuste korral võib teraviljasaak
tulla rekordiline.
Vastuseks teravilja hinna järsule tõusule
tahab Euroopa Komisjon vähemalt ajutiselt peatada 15 aastat vana reegli, mis
sunnib talunikke ületoodangu vältimiseks vähemalt 10% maadest söötis hoidma,
kirjutab Financial Times.
Kuigi statistikaameti andmetel suurenes
teravilja kogutoodang Eestis mullu võrreldes 2006. aastaga 39%, ei toonud see
kaasa hinnalangust.
Eesti põllumehed lõikasid mullu tulu
teraviljatoodanhu väärtuse kasvust, mis ulatus tunamullusega võrreldes ligi 82
protsendini, avaldas põllumajandusministeerium täna.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.