Vastuseks teravilja hinna järsule tõusule
tahab Euroopa Komisjon vähemalt ajutiselt peatada 15 aastat vana reegli, mis
sunnib talunikke ületoodangu vältimiseks vähemalt 10% maadest söötis hoidma,
kirjutab Financial Times.
Kuu lõpuks peaksid ettepaneku heaks kiitma ELi 27 riigi põllumajandusministrid ning Euroopa Parlament.
Komisjoni rehkenduste järgi kasvataks tootmispiirangu kaotamine ELi teraviljasaaki, mis 2006. aastal küündis 266 miljonile tonnile, umbes 10-17 miljoni tonni võrra.
"Teravilja hinnad on kerkinud rekordilisele tasemele, sest pakkumine pole piisav. Kui 2008. a peaks tulema kehv saak ning 10% maadest oleks reservis, kujutaks see endast siseturul tõsist riski," ütles ELi põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boel.
Reservinõue viidi sisse 1992. aastal, et leida lahendus ELis ületootmisest tekkinud "teraviljamägedele". Tänavu näitavad prognoosid, et maailma teraviljavarud on langemas viimase 26 aasta madalaimale tasemele.
Teraviljakaubitsejate hinnanguil on Komisjoni prognoosid liiga optimistlikud, sest suur osa reservi jäetud maast on kehva kvaliteediga ning aastaid harimata. Nii pole alust kuigi head saagikust loota. Samuti võivad talunikud eelistada teravilja asemel hoopis õlikultuure külvata, millest biokütust valmistada. Ja ELi ise ei pruugi oma otsustega valmis saada enne kui külviperiood juba lõppenud on.
Nisu hind oli augustis aasta perspektiivis kerkinud 78% ja maisi hind 50%.
USA võib järgida ELi eeskuju ja ärgitada reservis olevaid maid kasutusele võtma. Venemaa kaalub teravilja ekspordikeelu kehtestamist, et vähemalt oma turul puudust ei tuleks.
Seotud lood
Esialgsetel andmetel oli 2007. aastal
teraviljasaak 859 600 tonni, millest statistikaameti teatel oli viimati
suurim vaid 1991. aasta saak, kui koguti 939 000 tonni teravilja.
Teravilja hinnatõus ning kasvav nõudlus on
maailma toiduturul kaasa toonud viimase 30 aasta suurimad muutused, mis
puudutavad nii tarbijaid, talunikke, suurkorporatsioone kui ka maailma nälgivaid
elanikke, kirjutab Wall Street Journal.
Põlva Piim Tootmine OÜ tegevjuht Aivar
Häelm kommenteeris Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josingu
ettepanekut kaotada põllumajandustootjatele kehtestatud kvoodid, öeldes, et see
ei peataks see toiduainete hinnatõusu.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.