Eesti riigi stabilisatsioonireservi sööb
inflatsioon. Rahandusminister Ivari Padar kinnitab aga, et strateegia näebki
ette konservatiivset investeerimist.
Stabiliseerimisreservi varade eelmise aasta aruandest selgub, et soetusmaksumus on 6,3 miljardit krooni ja turuväärtus 6,4. Praegu toob reservis seisev raha tulu ca 3% aastas. Aripaev.ee pärimisele, miks on tulusus nii väike, andis Padar järgneva selgituse. "Valitsuse poolt kinnitatud investeerimisstrateegia kohaselt on meie ülesandeks investeerida konservatiivselt, et oleks tagatud vara likviidsus ja väärtuse säilimine. Riik ei saa mängida rahva rahaga ja teha riskantseid panuseid kõrgema tulususe nimel. Tulu teenimine on meie eesmärkidest alles kolmandal kohal," rääkis Padar, kelle sõnul saavad nad vara paigutanud turul aktiivselt kaubeldavatesse ning kõrget likviidust omavatesse instrumentidesse nagu kõrge krediidireitinguga võlakirjad.
„Möödunud kogu aasta tulu ei saa võrrelda praegusel hetkel turul olevate intressimäärdega, kuna intressimäärad olid eelmise aasta jooksul pidevalt tõusvad, nt Euroopa Keskpank tõstis baasintressimäära kahel korral tasemele 4%,“ ütles Padar.
„Samuti ei investeeri me stabiliseerimisreservi vahendeid Eestis, kuna siin pole meie reeglitega sobivaid instrumente. Kodumaiseid investeeringuid ei saa kasutada ka seetõttu, et kriiside korral ei saaks neid mõistliku hinnaga ning turgu mõjutamata realiseerida ja sellega ei tagaks me reservi olemuse põhieesmärki - tagada rahalised vahendid üldmajandusliku kriisi puhuks," rääkis rahandusminister.
Suurima osakaalu stabiliseerimisreservi paigutustest moodustavad Padari kinnitusel Prantsusmaa (26,8%), Saksamaa (13,1%) ja Belgia (8,0%) valitsuste võlakirjad. Krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse on paigutatud 30,7% reservi vahenditest. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 94,0% ja hoiused 6,0%.
Valitsuse istungil rahandusministri poolt esitatavas aruandes on toodud ülevaade stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. detsember 2007. Möödunud aastalõpu seisuga oli reservi maht soetusmaksusmuses 6309,8 miljonit krooni ja turuväärtuses 6409,2 miljonit krooni. Aastaga on reserv turuväärtuses suurenenud 447,7 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 7,5%.
Seotud lood
Rahandusminister Ivari Padari sõnul kasvab
uue töölepinguseaduse jõustumisel ümbrikupalkade maksmine, kuna tööleping ei ole
enam kirjalik, vahendasid sotsiaaldemokraadid.
Eraisikute investeeringutelt saadud tulu
tulumaksust vabastamise seaduseelnõu saab valitsuselt heakskiidu juba selle
aasta lõpus.
Samal ajal kui riik ühest otsast kosutas
mustadeks päevadeks varutud stabiliseerimisreservi mullu 255 miljonit krooniga,
ampsas inflatsioon teisest otsast 218 miljonit.
Eesti rahandusminister Ivari Padar andis
Bloombergile intervjuu, kus ennustas, et tuleva aasta esimeses pooles tõuseb
inflatsioon kõrgemate maksude tõttu üle 10 protsendi.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.