Maksu- ja Tolliameti kontrolliameti
pearevident Marek Põllu ütles aripaev.ee-le, et täna edastatud märgukirjade osas
ei domineeri ükski sektor, küll aga asub ameti andmetel kolm neljandikku
märgukirja saanutest Harjumaal.
“Märgukirjade saatmisel ei saanud domineerivaks ükski sektor. Kuna Maksu- ja Tolliameti andmetel asub ümbrikupalka maksvatest ettevõtetest umbes kolm neljandikku Harjumaal siis 64% märgukirjadest edastati ka Harjumaal registreeritud ettevõtetele,” ütles Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna pearevident Marek Põllu ning lisas, et Harjumaal registreeritud ettevõtted võivad tegutseda ka mujal.
“Üldiselt on ümbrikupalga saajate osakaal viimastel aastatel stabiilselt vähehaaval vähenenud. Kui 2007. a sai ümbrikupalka maksuhalduri hinnangul 11,6% töötajatest siis 2003. aastal oli sama näitaja 16%,” rääkis Põllu.
Põllu sõnul on märgukirjade saatmise eesmärgiks anda äriühingutele võimalus viia oma majandustegevus ise seadustega kooskõlla. “Äriühingud, kes peale teavituskirja saamist ei ole teinud oma deklaratsioonides parandusi ning kel puuduvad selleks objektiivsed põhjused, edastatakse peale täiendavat analüüsi teostamist kontrolliobjektide nimekirja ning nende isikute suhtes rakendab maksuhaldur erinevaid meetmeid maksukäitumise mõjutamiseks.”
Seotud lood
Maksu- ja tolliamet saadab täna 1000
ettevõttele märgukirjad, milles informeerib neid töötajatele tehtud väljamaksete
madalast konkurentsivõimest võrreldes piirkonna- ja tegevusala keskmistega, mis
võib viidata sellele, et ettevõtted maksavad ümbrikupalka.
Rootsi maksuamet hakkab tähelepanelikumalt
kontrollima Eestis ja Suurbritannias ettevõtte asutanud rootslasi, kuna tegemist
on kasvava ja juba märgatavaks muutunud trendiga, kirjutab Rootsi päevaleht
Dagens Nyheter.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.