Maksu- ja tolliamet saadab täna 1000
ettevõttele märgukirjad, milles informeerib neid töötajatele tehtud väljamaksete
madalast konkurentsivõimest võrreldes piirkonna- ja tegevusala keskmistega, mis
võib viidata sellele, et ettevõtted maksavad ümbrikupalka.
Ettevõtetel soovitatakse üle kontrollida raamatupidamise- ja maksudega seonduvad andmed ning vajadusel teha vastavad parandused, teatas amet.
MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on maksuhalduri ülesanne muuhulgas ka seadusliku majandustegevuse kaitsmine vähendades ebatervet konkurentsi. “Märgukirjade saatmise puhul on tegemist ühe olulisema meetmega maksu- ja tolliameti kontrolli tegevussuunas ning mitteametlike palkade maksmise tõkestamises,” selgitas Veermäe. “Ümbrikupalkade maksmine mõjub laostavalt kogu Eesti majanduskeskkonnale ning pärsib iga ühiskonnaliikme heaolu,” toonitas Veermäe.
Maksuhaldur lähtus ümbrikupalga riskide hindamisel ettevõtte tehtud väljamaksete võrdlusest teiste samas piirkonnas ja samal alal tegutsevate äriühingutega. Samuti analüüsib MTA olemasolevate andmete alusel isikute eluviisi vastavust neile tehtavatele väljamaksetele ja maksukäitumisele.
Veermäe sõnul on maksuhalduri eesmärk maksude tasumise õigsuse kontrollimise kõrval maksuseaduste rikkumise ennetamine ning selle asemel, et esimese meetmena ettevõtteid maksurevisjonide ja süüteomenetlustega koormata, antakse neile kõigepealt kindla perioodi jooksul võimalus ise oma majandustegevus seadustega kooskõlla viia ja ise oma maksudeklaratsioone parandada.
Maksuhalduri hinnangul jääb nende 1000 ettevõtte puhul kokku riigieelarvesse laekumata vähemalt üks miljon krooni päevas.
Uudsena edastatakse käesoleval aastal teavituskirjad ka 2000 füüsilisele isikule. Teavituskirjaga juhib maksuhaldur isikute tähelepanu sotsiaalsetele garantiidele ja toob välja, mida isik kaotab, kui saab ümbrikupalka. Füüsilistele isikutele saadetavate kirjadega soovib maksuhaldur tõsta isikute teadlikkust maksude tasumise vajalikkusest.
Seotud lood
Rahandusminister Ivari Padari sõnul kasvab
uue töölepinguseaduse jõustumisel ümbrikupalkade maksmine, kuna tööleping ei ole
enam kirjalik, vahendasid sotsiaaldemokraadid.
Maksu- ja Tolliameti kontrolliameti
pearevident Marek Põllu ütles aripaev.ee-le, et täna edastatud märgukirjade osas
ei domineeri ükski sektor, küll aga asub ameti andmetel kolm neljandikku
märgukirja saanutest Harjumaal.
Maksu- ja tolliamet paneb sel aastal rõhku
ümbrikupalga vastasele võitlusele, amet peab väga vajalikuks pöörata tähelepanu
ümbrikupalga saamisest tulenevatele riskidele.
Vastavalt Eurobarometer uuringule on Leedu
viie Euroopa riigi seas, kelle töötajad on kõige enam saanud viimase 12 kuu
jooksul ümbrikupalka, vahendas BBN.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.