Pentus: investorite geograafilise piiramisega tekib skisofreeniline olukord

Järgneb Keit Pentuse arvamuslugu erainvestoreid puudutava tulumaksuseaduse muudatuste kohta, mida saab pikemalt lugeda ka homme ilmuvas Äripäevas.

AhvatlusseadusestKolleeg rääkis anekdoodi. Istub mees sõpradega peenes lokaalis ja mekib veini. Õhtu edenedes patsutab äkki keegi õlale ja ütleb „Muidu oled tubli mees, aga ma ikka imestan, kuidas sa oma tütre nii ülekäte kasvada oled lasknud.“ Mehel tuju rikutud, läheb koju, küsib naiselt: „Mis me valesti oleme teinud, et tütar ülekäte läinud?“ Naine vihastub koledasti: „Mis sa ajad, meil polegi tütart!“ Mees läheb sõprade juurde tagasi ja ütleb: „Mis jama te mulle ajasite, pole ma kedagi ülekäte lasknud, mul polegi tütart!“ „No kes seda enam usub,“ rehmab keegi baarinurgast.

Eraisikute väärtpaberiinvesteeringute maksuvabaks muutmise idee ei vaja Äripäeva lugejale pikemat lahtiseletamist. Juriidiliste isikutega võrdsustamise kõrval oli peamiseks eesmärgiks võimalikult paljude inimeste ahvatlemine tarbimiselt investeerimisele. Olen päris kindel, et sama eesmärki jagasid ka need, kes tolle riigikogusse saadetud eelnõu kokku kirjutasid. Mõningate toimunud arutelude järel olen üsna kindel, et küllap jagavad nad tänaseks ka seisukohta, et enne eelnõu vastuvõtmist tuleb seda üksjagu kõpitseda, sest mitte kõik paragrahvid ei ole esimese hooga ideaalsed saanud. Ja seda ei taha me ilmselt keegi, et pärast eelnõu vastuvõtmist oleks nende mõne paragrahvi pärast suur hulk neid, kes teatavad: „No kes see enam usub, et eraisikutele väärtpaberitesse investeerimine ahvatlevam on.“

Milliseid muudatusi kaalutakse?Reformierakonna fraktsiooni liikmed ei ole seda usku, et riik on targem ja nutikam kui eraisik. Eriti kahtlasena tundub selline postulaat siis, kui räägitakse eraisiku vara, tema enda teenitud tulu puudutavatel teemadel.

Nii on meie jaoks kõige suuremaks küsimärgiks eelnõusse planeeritud geograafiline piirang, mille järgi maksuvabastus kehtib ainult juhul, kui investeeritakse Euroopa Majanduspiirkonna riikides kaubeldavatesse väärtpaberitesse. Miks peaks riik otsustama inimese eest, et Euroopa börsidel noteeritud väärtpaberid on õigem investeering kui USA börsidel noteeritud väärtpaberid? Või miks peaks seadusandja saatma sellise piirangu heakskiitmisel eraisikutest investeerijatele sõnumi, et riskide hajutamine näiteks Aasia, USA ja Euroopa väärtpaberite omamise kaudu on vale?

Hoopis eraldi lugu on, et taolise geograafilise piirangu puhul tekib tõeliselt skisofreeniline olukord, kus nii New Yorgi kui ka näiteks Londoni börsil noteeritud väärtpaber on ühelt börsilt ostes Eesti seaduste järgi justkui usaldusväärsem, kui teiselt börsilt ostes. Sisu on aktsial ju ometi sama …

Just geograafilist piirangut puudutav osa on üks nendest, mida Reformierakonna arvates eelnõus muuta tuleb. Usun, et meiega nõustujaid on parlamendis teisigi.