Tallinnas Pärnu mnt 139 asus
investeerimisvõimalust pakkunud nn Liberty panga harukontor, mille teenuseid
kasutas ligi 1000 eestlast ja kes kõik mastaapse pettuse osaliseks langesid.
Skeem seisnes selles, et inimestele räägiti Aafrika riigi Anjouani pealinnas Mutsamudus asuvast Liberty pangast, mille läbi investeeritakse teemantide kaevandamisse. Tulemuseks pidid olema kõrgetest intressidest teenitud suured summad, vahendas Pealtnägija petuskeemi.
Ühe kannatanu sõnul töötas süsteem nii, et iga investeerija oli automaatselt pakkumise edasimüüja ehk peale lepingu sõlmimist pidi ta leidma kellegi tuttava, keda süsteemi kaasa haarata. Mainida, et ka ise sellest kasu saadakse, ei tohtinud ja eksimuse korral oli ette nähtud karistus. "Pidi jääma mulje, et pakkumine tuleb heast südamest,“ ütles inimene, kes investeeris fantoompanka kogu oma päranduse.
Teine Pealtnägijas esinenud kannatanud Väino Mäepea ütles, et ega neile seda süsteemi palju ei seletatud ja raha teid ei kirjeldatud. Mõlemad tõdevad, et nende viga selles oli pimesilmi usaldamine ja vähene pakkumise tagamaade uurimine.
Asja reklaamiti ka omamoodi suure teenimisvõimalusega pensionisambana ja seda tehti koosolekutel Sakala keskuses, kus nn investoritega olid tulnud kohtuma inglise keelt kõnelevad noormehed, kes erinevalt eesti omakasupüüdlikest pankadest, lubasid teha kõik kliendi rahanatukese kasvatamiseks.
Eesti kontori juhiks oli kaalujälgimisega kuulsust kogunud Eve Stennmann, kes ennastki ohvriks pidas, kuid Pealtnägija kaamerasilma ette ilmumast keeldus. "Kui sul on vähe kogemusi, võidakse sulle mida iganes rääkida," ütles ta enesekaitseks ning lisas: „See on nahka pannud nii närvid, kui tervise.“
Investeerimine tipnes asjaoluga, et Liberty panga sakslasest direktor kadus. Nappide sõnadega teatati seda ka investoritele. Viimasest võib oletada, et pangadirektor kavaldas üle kõiki skeemis osalenud.
Skeemil oli kannatanuid ka Lätis ja Leedus. Esimeses võib-olla, et rohkemgi kui Eestis, mistõttu tegeleb ka praegu asjaga Läti majanduspolitsei.
Seotud lood
The Arabian Business kirjutas täna, et
Pärsia lahe riikides on finants- ja kinnisvarapettused viimase kolme aastaga
rohkem kui kahekordistunud.
Nordea Panga juht Vahur Kraft leiab, et
kulda investeerimisel ei lähtuta tootlusest, vaid selle hinna muutustest.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.