- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,12%269,88
- OMX Riga−0,13%874,27
- OMX Tallinn0,19%1 726,29
- OMX Vilnius−0,08%1 041,63
- S&P 5000,35%5 969,34
- DOW 300,97%44 296,51
- Nasdaq 0,16%19 003,65
- FTSE 1001,38%8 262,08
- Nikkei 2250,68%38 283,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%108,68
- OMX Baltic0,12%269,88
- OMX Riga−0,13%874,27
- OMX Tallinn0,19%1 726,29
- OMX Vilnius−0,08%1 041,63
- S&P 5000,35%5 969,34
- DOW 300,97%44 296,51
- Nasdaq 0,16%19 003,65
- FTSE 1001,38%8 262,08
- Nikkei 2250,68%38 283,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%108,68
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vihmast saab toota energiat
Ka alternatiivenergia allikatele võib
alternatiive otsida - sompus ilmaga asendab päikesepatareid vihmapaneel.
Neli Prantsusmaa uurijat avaldasid ajakirjas Smart Materials and Structures töö, mis kahe artikli peale jaotatult käsitles vihmapiiskade kineetilise energia elektrienergiaks muundamise võimalusi piesoelektriliste omadustega plastide abil nii teoreetiliselt kui katses. Huvitav on märkida, et nende tehtud töö näib jõukohane ka tublile füüsika bakalaureusetudengile, kirjutab fyysika.eeSmart Materials and Structures põhjal.
Romain Guigon, Jean-Jacques Chaillout, Thomas Jager ja Ghislain Despesse originaalsele ideele järgnev arutlus tugineb suuresti füüsika baaskursusest tuttavatel meetoditel. Töö teoreetilises osas leitakse, et piisa energia efektiivseimaks ärakasutamiseks on otstarbekas kasutada 25-mikromeetrilise paksusega piesoelektriliste omadustega polüvinülideenfluoriidi kilest ribasid, mille laius on umbes 2/3 langenud piisa jälje läbimõõdust. Kileribad peavad olema mehaanilistest pingetest vabad ja parima saagise saamiseks mõlema pinna kogu ulatuses elektroodina toimiva voolu juhtiva kihiga kaetud.
Eksperimentaalosas mõõdeti erinevate suuruste ja kiirustega langevate piiskade põhjustatud pinget ja kasuliku elektrienergia määra. Lõpptulemustes eristati harilikku vihmapiiska, milleks oli kokkuleppeliselt 1-millimeetrise läbimõõduga kolm meetrit sekundis langev tilk, ja paduvihmapiiska läbimõõduga 5 millimeetrit. Esimesel juhul saadi langevalt piisalt 1nJ elektrienergiat maksimaalse hetkvõimsusega 1µW.
Paduvihmapiisa korral olid vastavad näitajad 25µJ ja 12mW. Need arvud võivad näida väikesed, kuid ka elektroonikaseadmete energiatarve väheneb tehnoloogia edenedes. Uudsed energiaallikad võivad rakendust leida näiteks eraldatud piirkondades sademete määra registreerivate seadmete autonoomsete salvestusseadmete juures, aga ka iseseisvate sensoritena tööstusseadmetes.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.
7eurone šokolaaditahvel võib olla kahe aasta pärast isegi hea hind
Äripäeva TOPid
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Hetkel kuum
Äripäeva küsimuste peale maksti kõik ära
Täiendatud Kusti Salmi kommentaariga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
1
Äripäeva küsimuste peale maksti kõik ära
Viimased uudised
Viimase aasta jooksul algatatud planeeringud on eesmärk menetleda 3 aasta jooksul.
Tagasi Äripäeva esilehele
