Londoni teadlased lõid
tatitõbe põdevad hiired, et saaks ravimeid katsetada. Varem segas
"viirusliku nohuga" võidelda fakt, et seda leidus vaid inimestel ja kõrgematel
primaatidel.
Nohu tekitavad viirused tungivad inimorganismi hingamisteede kaudu, vahendas Lenta ajakirja Nature Medicine. Et tavalise hiire hingamisteedes asetsevad retseptorid on pisut teistsugused kui inimesel, ei suuda viirus nendele kinnituda ning keharakkudesse tungida.
Teadlased disainisid Sebastian Johnstoni juhtimisel hiire retseptorid inimese omadega sarnaseks. Selle tulemusel hakkasid hiired tugevat nohu põdema. Nohuviirusega võib kaasneda ka kerge palavik, aga tüsistusena astma ja kroonilised kopsuhaigused.