Varblaste arvates on kevad juba käes. Siutsuvad ja plärtsuvad kõigis põõsastes, varsti hakkavad juba pesa ehitama. Ja ega meiegi saa neile vastupidist tõendusmaterjali näidata. Kui lund tuleb, on see haledavõitu vesilobjakas, mis paari päeva jooksul maalt põgeneb. Õiget talve pole siinkandis enam mitu aastat nähtud.
Ka taksojuht rääkis eile kliima soojenemisest. Taksojuht rääkis, et kui uputused endistviisi jätkuvad, tuleb Tiskre kandi elanikel majad maha müüa ja sisemaale kolida. Taksojuht arvas, et varsti saab poest kodumaist viinamarjaveini osta.
Taksojuhi juttu tasub ikka kuulata, taksojuht teab, millest räägib. Tema tagapingilt käivad läbi kõik kuumemad uudised. Ning kust ajakirjanikudki kõik selle targa jutu võtavad, mida päeval lehte panna? Muidugi hommikuse taksojuhi käest.
Nädal algas, mõistagi, "Leto Svetiga". Juubeldus segunes nutunaiste halaga, moodustades mitmehäälse, kuid üksmeelse lärmi nii lehtedes kui ka internetis.
Kes süüdistas Eurovisiooni balkaniseerumises, kes Kreisiraadio sõpru rassivihas, muusikalises nürimeelsuses ja vastuseisus Nord Streami gaasijuhtmele. Praeguseks on tuurid maha võetud, madalatooniline sumin jätkub arvatavasti kevadeni.
Kahju on hoopis Juhan Paadamist. Ta on nagu kogenud kolhoosiesimees, kes süsteemi otsast otsani tunneb, kel on aastateks plaanid tehtud ja varustajatega räägitud - ja siis saab nõukogude võim otsa.
Kuidas siis nii? Miks see kõik just minuga juhtub? Vana mehe käed langevad rüppe, arusaamatust solvumisest tuleb pisar silma ning rinnust põgeneb kibe ohe. Valus on ajale jalgu jääda.
Lehed langevad üksteise järel - punased, kollased, pruunid -, kui läbi meediametsa astub Oliver Kruuda, seened paunas ja punased jõhvikad habemes. Viimati kukkus Eesti Rupert Murdochi sülle ajakiri Praktiline Arvutikasutaja. Mõistlik ost, kindlasti leiab uus omanik sellest palju harivat.
Hakkan seda väljaannet nüüd põnevusega jälgima: millal ilmub esimene noortele arvutikasutajatele mõeldud "Onu Edgari nõuandenurk"? Kalev Spordile võib aga soovitada otseülekandeid rahvusvahelistelt arvutimängijate võistlustelt. Kuuldavasti on Eesti poisid mõnel alal päris kibedad käed. Kuuetunnine Quake'i-maraton tundub päris vahva mõte, osta või endalegi televiisor.
Kinnisvaraturul valitseb valge vaikus. Kus hinnad pole sootuks kinni külmunud, tõmbuvad nad vähemalt külma käes aegapidi kokku. Arendusprojekte varjab jääkaas, selle alt paistavad vaid maaklerite maigutavad suud.
Loodetavasti on võlamülkad piisavalt sügavad, et nende asukail kuni sulani õhku jätkub. Esimestel kannatamatutel on talvest juba kõrini, broneeritakse pileteid Brasiiliasse.
Potentsiaalne ostja on aga kuhjanud põõsa vilusse väikese mäe jagu roosakarva ärilehti ning põõnab soojas kuhilas kui siil. Tema unenäomaailmas alandab kuri Loone korterite hindu, Pärnu varinguohtlik kinnisvaraturg läheb remonti ja Tallinna külastab kinnisvarakrahv don Visuaal.
Maaklerite ahastuseks keerab ostja siiski vaid unes teise külje ja matsutab magusalt. Ei selline tehingut sõlmi... Ootame kevadet.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.