Järgmise põlvkonna kõvakettad töötavad valkudel

Jaapanlaste artikkel ilmub Ameerika keemiaseltsi ajakirja Langmuir 4. märtsi numbris.

Nagu loodus valis valgud välja selleks, et ajus mälu töös hoida, on teadlased aastaid uurinud võimalust, kuidas kasutada valke ning muid biomaterjale mäluseadmetes, mis suudaksid infot töödelda seni kasutusel olevatest materjalidest kiiremini ning oleksid praegustest mäluseadmetest suurema mahutavusega, kirjutas Physorg.

Seni on eksperimentaaluuringutes andnud lubavaid tulemusi mitmed valkudel põhinevad mälumaterjalid, kuid nende praktikas kasutuselevõtt on senini jäänud veel väljakutseks.

Tetsuro Majima ning tema kollegid kasutasid fluorestseerivat valku, salvestamaks teatud infojärjestust klaasslaidile. Kombineerides valgust ja kemikaale näitasid teadlased, et nad suutsid seda infojada sealt uuesti maha lugeda ning ka kustutada, vastavalt oma soovile.

Niisiis näitasid nad, et valgud suudavad infot talletada, taasesitada ning kustutada – seega täita kõiki nõudeid, mida ühele mäluseadmele esitatakse. Lisaks sellele, et valke saab kasutada mäluseadmetes, on lootust kasutada neid ka täiustatud biosensorites ning diagnostilistes testerites.

Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav ütles, et põhimõtteliselt on valkude olekut muuta samamoodi nagu elektroodidele antakse külge positiivne või negatiivne laeng. Valke saab juhtida näiteks ioonide või kemikaalide abil.

“Ma ei ole täpselt kursis sellega, kuidas nad kavatsevad seda saavutada, aga see ei ole rumal idee,” ütles Ustav.