Kunagise tööandjana ja nüüdse töövõtjana (töötajana) võin kinnitada, et uus töölepinguseaduse eelnõu on mõistlikum ja inimsõbralikum kui kehtiv seadus.
Paljukirutud töölepinguseaduse N 94 (ülesütlemise etteteatamine) ja N 95 (ülesütlemise hüvitis) muudatused ei sea töövõtjaid keerulisemasse olukorda, kui see oli kehtiva töölepingu seaduse rakendamise ajal. Töötuskindlustusest saadav hüvitis tagab piisava sissetuleku ja aja, kuus kuud uue töökoha leidmiseks.
Uue eelnõu arvustamisel tuleks arvestada, et eelmise seaduse koostamise ajal töötuskindlustus ei toiminud, mistõttu ülesütlemise hüvitiste muutmine eelnõus on igati põhjendatud.
Olles vabanenud tööandja murekoormast, võin tõdeda, et naudin meeleldi töövõtjaks olemise voorusi ja sellega kaasnevaid hüvesid: garanteeritud tulu, limiteeritud tööaega, mõnusat töökeskkonda ja mis kõige olulisem - vabadust.
Sotsiaalsest vastutusest vabanemine oli see, mis mulle suurima vabaduse andis.
Kuid öeldut mõistavad tõenäoliselt ainult need, kes on seda leiba maitsnud.
Praegune töölepinguseadus on tööandja poole kreenis, tööandjast on saanud nõrgem pool, mida tõestavad kas või töövaidlus- ja kohtukaasused.
Aktsepteerin Eesti Ametiühingute Keskliidu kui tööandja kulul parasiteeriva institutsiooni ja SDE soove töölepingu partnerite vahelise vaenu õhutamiseks, sest nende jaoks on see eksistentsi küsimus.
Ei suuda mõista, kuidas on võimalik, et massiliselt tööeas inimesi külastab just tööpäeviti rohkearvuliselt internetiportaale ja kaubanduskeskusi, kus kassajärjekorrad on sageli pikemad kui tööpäeva lõppedes.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.