Britid ei mürgitanudki Napoleoni

Teise teooria järgi mürgitasid keisri britid – sellele viitab Napoleoni kehast leitud väga kõrge arseenikogus. Mürgitamise motiiviks oli hirm, et Napoleon pageb St Helena saarelt ning astub taas prantslaste juhina sõtta.

Kuid nüüd on Itaalia teadlaste analüüsid näidanud, et vähemalt britid olid Napoleoni surmas süüta, kirjutas The Guardian. Mürk oli kehas kogunenud terve elu jooksul ning polnud Napoleoni surmahetkel sugugi kõrgem kui temaga samal ajal elanutel. Vähemalt arseenimürgitus Napoleoni ei tapnud.

Selleks uurisid itaallased Napoleoni elu eri etappidel võetud juukseid radioaktiivse kiirguse abil. Ilmnes, et arseenikogused olid seniarvatust isegi veelgi kõrgemad, ületades tänapäeva inimeste juustest leitavad keskmised kogused sajakordselt, rääkis uuringu juht Adalberto Piazzoli.

Kui neid andmeid kõrvutati näiteks Napoleoni naise Josephine lokkide analüüsimisel saadud andmetega tuli välja, et tegu oli normaalse tasemega. „19. sajandi algul elasid inimesed keskkonnas, kus nad sõid sisse arseenikoguseid, mida tänapäeval peetaks ohtlikeks,” ütles Piazzoli. Arseeni võis leiduda värvides, liimides ning kaminasuitsus.

Ühtekokku uuriti tosinat juuksekiudu. Kaks olid pärit selles perioodist, kui Bonaparte oli Corsical poisieas, kaks perioodist, mil ta oli asumisel Itaalia Elba saarel ning kaheksa, mis olid võetud St Helena saarel pärast Napoleoni surma aastal 1821.

Napoleon suri 51-aasta vanuses. Ametliku surmapõhjusena pandi kirja maovähk. 2001. aastal seadsid Prantsuse patoloogid selle fakti aga kahtluse alla, viidates Napoleoni lahanud arsti pool kirjeldatud haiguskolletele. Samuti oli kuus aastat enne seda USA laboris leitud, et Napoleoni kehas oli suures kontsentratsioonis arseeni.