• OMX Baltic0,34%272,53
  • OMX Riga−0,16%872,87
  • OMX Tallinn−0,5%1 751,61
  • OMX Vilnius−0,21%1 047,41
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,76%8 079,03
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,15
  • OMX Baltic0,34%272,53
  • OMX Riga−0,16%872,87
  • OMX Tallinn−0,5%1 751,61
  • OMX Vilnius−0,21%1 047,41
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,76%8 079,03
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,15
  • 13.02.08, 13:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

RM: majanduskasvu aeglustumine vastas ootustele

Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt taandus Eesti majanduskasv 2007. aasta neljandas kvartalis 4,5 protsendini. Kuigi tegemist on viimase kaheksa aasta madalaima kasvuga, vastas aeglustumine ootustele.
Rahandusministeeriumi hinnangul võib Eesti majanduse kasvutempo 2008. aasta algul jätkuvalt aeglustuda, kuna viimaste aastate kasv on selgelt ületanud meie keskpikka potentsiaali. Ilmselt jätkub ka majandusharude ärikonjunktuuri halvenemine, kuna kindlustunde langus hõlmas jaanuaris enamikku sektoreid, olles suurim teenindussektoris, ehituses ning tööstuses. Majanduskasvu kosumine sellel aastal sõltub nii ettevõtete võimest orienteeruda välisturgudele kui meeleoludest kinnisvarasektoris, teatas majandusministeerium.
Majanduskasvu aeglustumine tulenes ennekõike sisenõudluse komponentide kasvu aeglustumisest. Seda näitavad jaemüügi ja autokaubanduse alanenud kasvunumbrid, vähenenud tehingute arv, samuti jätkuv hindade langus kinnisvaraturul ja ehitustegevuse pidurdunud kasv. Olulist mõju avaldas majanduskasvule sisenõudluse vähenemise tõttu ka tööstustoodangu tootmise ja müügi kasvutempode aeglustumine. Tagasiminek toimus ka transpordisektoris, mis oli tingitud transiitvedude langusest.Tarbijabaromeetri kohaselt jätkus aasta lõpus elanike kindlustunde langus nii oma pere kui riigi majandusliku olukorra väljavaadete suhtes. See kajastus ka inimeste laenukäitumises – nii tarbimis- kui eluasemelaenude jäägi juurdekasv jäi neljandas kvartalis eelnevate kvartalite tasemetest oluliselt tagasihoidlikumaks.Tugeva palgakasvu püsimine tingis siiski perede rahandusliku hetkeolukorra püsimise ajalooliselt kõrgel tasemel ning see annab alust arvata, et eratarbimise kasvutempo langus oli eelmise kahe kvartaliga võrreldes mõõdukas.Võib arvata, et möödunud aasta kolmandas kvartalis alguse saanud investeeringute vähenemine jätkus ka neljandas kvartalis. Suuresti on see seletatav tagasihoidlike kinnisvarainvesteeringutega nii kodumajapidamiste kui ettevõtete poolt. Lisaks on ettevõtted tõenäoliselt paremate aegade ootuses investeerimisotsuseid edasi lükanud. Samas on näha, et neljandas kvartalis on mittekinnisvaraettevõtete laenamine pankadest mõnevõrra suurenenud. See näitab, et otsitakse uusi tasuvaid äritegemisvõimalusi nii kodu- kui välisturgudel.Kaupade ekspordi kasv kosus aasta viimases kvartalis tänu kütuse ja masinate väljaveo mahu suurenemisele. Importkauba mahu kasv oli endiselt tagasihoidlik seoses sisenõudluse kasvu olulise aeglustumisega. Teenuste bilansi ülejäägi vähenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tulenes kehvast seisust transiidis ja turismis.Ekspordi kasv peaks sel aastal veidi kiirenema. Samas piiravad ekspordi arengut konkurentsi¬probleemid tööjõumahukates harudes, toormaterjali puudus puidusektoris ja madalseis transiidis. Impordi kasv kiireneb pisut tänu tootmismaterjali sisseveo tõusule.Kiirest majanduskasvust olulisem on praeguses situatsioonis ettevõtjate ja töötajate kohanemine muutuvates oludes ning hõive säilimine, mis on esialgu toimunud.

Seotud lood

Uudised
  • 13.02.08, 14:33
Milder: tõenäoliselt on põhi käes
Baltika juhi Meelis Milderi sõnul on majanduskasvu aeglustumises tõenäoliselt põhi käes ning peale selle aasta teist kvartalit võiksid numbrid taas tõusta.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele