Täna läbis riigikogus esimese lugemise
seaduseelnõu, mis lubab piiriülest jälitamist isegi siis, kui jälitatavat ei
kahtlustata üheski kuriteos.
Sellise seadusemuudatuse algatas reformierakonda kuuluva Andrus Ansipi juhitud valitsus, seisab tänases riigikogu istungipäeva kokkuvõttes.
Riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (185 SE) seostub Schengeni konventsiooni rakendussättega, mis lubab piiriülest jälitamist, kui jälitatavat kahtlustatakse kuni aastase vangistuse toovas kuriteos või oletatakse, et ta juhatab jälitajad neid huvitava isikuni.
Kuni viietunnist täielikku jälitamisvabadust põhjendatakse muuhulgas terrorismiohuga. Kui jälitava riigi ametnikud viie tunni jooksul prokuratuurilt ametlikku jälitusluba ei saa, peavad nad oma tegevuse lõpetama.
Varem Eesti oma territooriumil automaatset ning totaalset jälitamist ei lubanud. Teiseks pidi ELi liikmesriigis kahtlustatav ning siin jälitatav isik olema samaväärselt süüdi mõistetav ka Eesti seaduste järgi.
Uue seaduse jõustumisel piisab, et vaid piiriülesed jälitajad peavad oma tegevust põhjendatuks. Eesti seadusesilma ees ei pruugi jälitataval üldse mingit kriminaalset süüd olla.
Seotud lood
Justiitsminister Rein Lang tunnistas täna
rahvaliitlaste ristküsitluse tulemusel, et nende kahtlustatava lausjälitamise
kontrollis on tõsine seadusandlik ja võibolla ka tehniline auk.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.