Termotuumaenergia tuleb paari aasta pärast

„Järgmise viie aasta jooksul hakkavad suurettevõtted mõtlema termotuumareaktorite ehitamisele,” ütles riskikapitaliettevõtet Chrysalix Energy Venture Capital juhtiv van Lierop. „Kolme kuni viie aasta jooksul demonstreerivad teadlased, et fusiooni ehk kergete aatomituumade ühinemist on 60 protsendilise tõenäosusega võimalik kasutada energia tootmisel.”

Termotuumaenergia on olnud unistuseks juba aastakümneid. Kütust on lõputult ning energiatootmisega ei kaasne radioaktiivseid jäätmeid ega ohte. Energiat tootvat reaktorit pole aga siiani kellelgi õnnestunud ehitada. Kas van Lierop on hull või valetaja, et selliseid asju väita? Ilmselt mitte, sest tegemist on juba pikka aega rohelisse tehnoloogiasse investeerinud mehega, kelle investeerimisfirmasse on raha paigutanud muuhulgas BASF, Shell, Rabobank ja Mitsubishi. Chrysalix alustas rohelisse tehnoloogiasse investeerimisega 2001. aastal, kirjutas News.com.

Chrysalixi optimism põhineb Kanada ettevõtte General Fusion jutul, et neil on olemas idee, kuidas seljatada termotuumaenergia rakendamise ees seni seisnud tehnilised probleemid. Ettevõtte eesmärgiks on ehitada 100 megavatise võimsusega termotuumareaktoreid. Ühe reaktori maksumuseks on 50 miljonit dollarit. Toodetava elektrienergia hind oleks esialgsete arvutuste kohaselt umbes 0,04 dollarit kilovatt-tunni kohta. See hind oleks fossiilsete kütuste põletamisel toodetud elektriga täiesti konkurentsivõimeline.

General Fusion kasutab veel küllaltki väheuuritud meetodit, mille käigus tekitatakse liitiumi ja plasmaga täidetud elektrit juhtivas õõnsuses tugev magnetväli, mille tagajärjel tõuseb temperatuur 150 miljoni kraadini. Kõrget temperatuuri on tehnoloogia töötamiseks vaja vaid mikrosekundiks ehk miljondikuks sekundist, mis teeb ta erinevaks võrreldes teiste planeeritavate viisidega termotuumaenergia tootmiseks, kirjutab General Fusion oma kodulehel.

Kõrgel temperatuuril laguneb liitiumi aatom heeliumiks ja triitiumiks. Triitium on vesiniku ebastabiilne isotoop, mis eraldatakse ning segatakse kokku deuteeriumiga, mis on samuti vesiniku isotoop, kuid ühe neutroniga vähem kui triitiumil (tavalisel vesiniku isotoobil neutroneid ei ole). Deuteeriumi ja triitiumi aatomite ühinemisel tekib heelium ning vabaneb energia. Liitium on suhteliselt odav ja kergesti kättesaadav element, jääkproduktiks olev heelium on aga ohutu gaas, mis on võimalik kokku koguda ning ära kasutada. General Fusionil on väljatöötatud tehnoloogia kaitsmiseks viis patenti.

Termotuumaenergiasse on julgenud investeerida väga vähesed riskikapitalistid. Chrysalixi kõrval veel näiteks Venrock, kuid enamus on otsustanud seda suuri investeeringuid nõudvat ning ebakindla tulevikuga tehnoloogiat vältida. Van Lieropi sõnul on see nii peamiselt seetõttu, et enamik neist ei saa aru tehnoloogia tööpõhimõttest. Samuti on ala poliitiliste tõmbetuulte vallas.

„Ma tahan, et see õnnestuks mitte ainult seetõttu, et selle all on mu raha, vaid ka seetõttu, et see tehnoloogia lahendaks mitmed inimkonda vaevavad probleemid,” ütles van Lierop.

Kuid Lieropil on veelgi mõtteid rohelise energia kohta. Ta ütles: „Maismaale ehitatud tuuleenergia tehnoloogia on väljatöötatud ja usaldatav, kuid merre ehitatavate tuuleparkidele saavad korrosioon ja hooldus suurteks probleemideks. Sellest kuuleme järgnevate aastate jooksul veel palju.”

Samas ennustab ta, et omavalitsused hakkavad üha enam tähelepanu pöörama kohalike päikeseelektrijaamade ehitamisele. Nii saaksid inimesed suure osa vajaminevast elektrienergiast kodu lähedalt ning elektritootjad hoiaksid kokku ülekandekadude pealt.