Hansapanga juhid: eestlaste laenuvõimekus on viimastel kuudel tõusnud

„Oleme teinud elanikkonna laenuvõimelisuse analüüsi juba mitu aastat. Me arvutame välja palju on neid perekondi, kellel jääb järgi nii palju vaba raha, et nad saaksid laenu võtta. Selle alusel võiks väita, et laenuvõimelisus on kasvanud küll võrreldes suvega. Aga numbreid ei tahaks öelda. Vahepeal oli olukord, kus laenuvõimet jagus kuuks kuni aastaks. Me vaatame, kui me sama tempoga laenu edasi annaks, siis kaua me saaksime seda jätkata. Neli aastat tagasi me arvasime, et see on kuskil 4-5 aastat, kaks aastat tagasi arvasime 1,5-2 aastat ja aasta tagasi 1-1,5 aastat,” rääkis Perens Hansapanga pressilõunal.

Järgmise numbri saab pank maikuus, kui saadakse maksuametilt eraisikute palgavahemikud, lisas Hansapank grupi juht Erkki Raasuke. „Maksuamet annab sissetulekute vahemikud ja palju inimesi seal sees oli. Paar aastat tagasi kasvatas laenuvõimekust vähenevad marginaalid, pikenevad perioodid ja alanev Euribor. Kolm aastat tagasi oli oluline lisaks palgatõusule ka see, et ümbrikupalk tuli ümbrikust välja ja andis juurde laenuvõimekust. Viimased kolm aastat on laenukasv olnud selgelt kiirem kui laenuvõimelisuse kasv,” rääkis Raasuke.

Perens lisas, et tegelikult on laenude puhul pakkumine suurem kui nõudlus: „Eraisikute laenuvõtmise soov on kahanenud, mitte laenuvõime. Kui võtta eraisikute laenumahtude langused ja palgatõusud, on tegelikult keskmise kodumajapidamise laenuvõime on kasvanud oluliselt viimase kolme kuu jooksul, kuid soov laenu võtta on langenud. Pankadel on endiselt soov laenu anda. Küsimus on tarbija usalduses ja tulevikuootustes. Selline olukord võib kesta maini, sest siis osad inimesed avastavad ehk, et arvel on raha üle jäänud. Siis võiks peale hakata usalduse taastumine."

Kui eraisikutel tekivad võlgnevused, ei tähenda see seda, et inimene ei saaks neist makseraskustest üle, märkis Raasuke. „Aga sel juhul pannakse reservi automaatselt juurde. Võlgnevused on kasvanud ja seetõttu on ka kattereservid suurenenud. Aga see pole veel kaotatud raha. Kaotatud raha oleks see siis, kui tagatised on realiseeritud, siis on laen mahakantud,” selgitas.

Raasukese sõnul ei vaadata ettevõtete puhul ainult hilinemisi, vaid kogu sektori olukorda. On olemas reitingu metodoloogia: pank teeb regulaarselt krediidivõimelisuse hindamisi. Kuna näiteks eluasemesektoris on müük alla tulnud, siis laenu võtnud kliendi riskisuse tase tõuseb. „Reiting muudetakse ja provisjon läheb üles, see juhtus meil ka neljandas kvartalis,” märkis Raasuke. ”Teoreetiliselt ootus on see, et kõik provisjonid muutuvad laenukahjumiteks. Reaalsus on see, et negatiivsesse tsüklisse minnes provisjoneeritakse mõnevõrra üle, aga kui tsüklist väljutakse, siis provisjonid langevad.”

Perensi sõnul on provisjonid selgelt surve panga kapitalile. Raasuke lisas, et negatiivses tsüklis on laenukahjumid osa ärist. „See on ootuspärane. Kinnisvara ei rõhu meid. Reitingud on alal läinud valdavalt eluaseme finantseerimise osas nii Läti kui Eestis. Ülejäänud kinnisvarale poleks seda kohane üle kanda. Näiteks kontoritele, kaubanduspindadele, hotellidele, tööstuskinnisvarale – täna seal pole probleeme. Aga sügav kinnisvarabuum oli just eluaseme valdkonnas,” ütles ta.

Raasuke ei osanud välja tuua täpset laenukasvu prognoosi sel aastal „Kõik prognoosid, mida me täna teeme on kindlasti valed. Tegelikkus on midagi muud. III kvartali lõpus vaatasime kogu Baltikumi üle laenukasvud ja tuginesime oma ootustel pigem keskpankade ootustele. Eesti Pank ootas 15%, Läti keskpank 20% juurde, Leedu keskpank 25% laenukasvu. Liitsime selle kokku ja kogu kasvuks pakkusime järgmisel aastal 20%. Mis vahepeal on juhtunud? Krediiditurud on muutunud veelgi raskemaks, majanduskliima on muutunud riskikartlikumaks ja pessimistlikumaks ning kindlasti tuleks need numbrid allapoole ümber vaadata. Tänaste teadmistega on raske ette kujutada, kuidas kogu regiooni laenukasv võiks ületada 15%. Koge regiooni kohta tuleb see kasv vahemikus 10-15%. Nii nõudlus kui ka pakkumine tulevad alla,” rääkis Raasuke.

Järgmised paar aastat näeme tõenäoliselt kehvemat laenukasvu võrreldes eelmiste aastatega, märkis Raasuke.