• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,39%39 282,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,39%39 282,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 17.02.08, 14:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raasuke: alati ei saada aru, mis juhtub laenumaksega hiljaks jäämisel

Hansapank Grupi juht Erkki Raasuke rõhutas, et inimesed ei oleks hooletud panga tagasimaksete osas.
Üle tähtaja minevad laenud on kiiresti kasvamas. Raasukest teeb murelikuks, et tegelikkuses klientide teadlikkus ei ole väga hea sellest, mis juhtub kui jäetakse natuke ja ilma mõjuva põhjuseta laenumaksega hiljaks. „See on ebamugav kliendile, pangale ja kõikidele teistele. See rikub kliendi krediidiskoori aastateks ära. Need, kes hooletusest jäävad täna oma laenudega natuke võlgu, jäävad aastateke rippuma sinna üles ja see oluliselt raskendab tulevikus laenuvõtmist ning teeb laenuvõtmise edaspidi kallimaks,” lisas ta.
„Pangad on Euroopas ja globaalselt protsessis, kus kapitaliarvestuses oleme me liikumas ühest arvestusefaasist teise. Kapitaliarvestus näitab palju peab olema omakapitali mingite ärimahtude jaoks,” rääkis Raasuke Hansapanga pressilõunal.
Esimene kapitaliarvestussüsteem oli Basel I ja teine on Basel II, kuhu poole pangad liiguvad. Basel II toob kaasa täpsema kapitaliarvestuse. Basel II puhul arvestatakse ka seda, kas kliendiks eraisik või ettevõtja, millise riskisusega ta on jne.
„Eraisikutele tähendab Basel II seda, et laenuotsust automatiseeritakse märksa enam. Ja laenuandmine hakkab üha enam põhinema statistilistele mudelitele. Tulevikus võib pea 90% laenuotsusest teha ära arvuti. Ühelt poolt on see efektiivsuse küsimus, teiselt poolt vähendaks see eksimust ja subjektiivsust,” selgitas Raasuke.
Riskisuse hindamise mudelite järgi määratakse inimesele skoor olemasoleva info järgi. „Pank vaatab kogu suhet teiega ja väljaspoolt tulenevat legaalselt saadud infot. Kõige olulisemad indikaatorid kõrgeneva riskisuse osas on häired varasemas laenuteenindamises ja säästude olemasolu kuu lõpuks ehk see palju raha inimesel kuu lõpus arvele jääb. Järgnevad indikaatorid on tunduvalt väiksema kaaluga. Kui laenupuhkus on õigetel põhjustel võetud, siis see pilti ei riku,” tõi pangajuht välja olulisi näitajaid inimeste laenukäitumises.
Kuna ollakse üle minemas Basel II arvestusele, mis tähendab, et tulevikus on panga töös aina olulisem statistiliste mudelite järgimine, siis ei ole pangatöötajal õigust üle vaadata negatiivsetest näitajatest kliendi ajaloos. Mis tähendab omakorda seda, et vaadatakse ka seda, kui täpselt pangad neid statistilisi mudeleid järgivad. Praegu ei ole Hansapank veel saanud lõplikku õigust Basel II süsteemi kasutada, aga olemasolevad kliendid, kes võtavad laenu, käivad juba läbi skooringute mudelitest.

Seotud lood

Uudised
  • 15.02.08, 16:52
Raasuke: eestlaste säästmine on murettekitav
Hansapanga juhi Erkki Raasukese sõnul on eestlaste hoiuste kasv eelmisest suvest külmunud.
Uudised
  • 14.02.08, 16:50
Raasuke: aasta lõpp ei läinud nii hästi, nagu tahtsime
Hansapanga Grupi juhatuse esimehe Erkki Raasukese sõnul ei läinud grupil aasta lõpp nii hästi, kui loodeti.
Uudised
  • 16.02.08, 18:50
Hansapanga juhid: eestlaste laenuvõimekus on viimastel kuudel tõusnud
Hansapank Eesti juhi Priit Perensi sõnu on viimase kolme kuu jooksul eestlaste laenuvõimelisus jälle tõusnud.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele