• OMX Baltic0,45%272,84
  • OMX Riga0,11%875,27
  • OMX Tallinn−0,25%1 756,1
  • OMX Vilnius−0,06%1 048,99
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,88%8 068,74
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,31
  • OMX Baltic0,45%272,84
  • OMX Riga0,11%875,27
  • OMX Tallinn−0,25%1 756,1
  • OMX Vilnius−0,06%1 048,99
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,88%8 068,74
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,31
  • 18.02.08, 12:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teadusega tuumarelva vastu

USA-s loodud detektori katsemudel võimaldab füüsikaliste mõõtmiste abil kontrollida, kas tuumaelektrijaamast eraldatakse tuumarelva loomiseks vajalikku plutoonium-239 isotoopi, kirjutab portaal fyysika.ee Physicsworldi vahendusel.
Plutoonium-239 tekib tuumakütuseks kasutatava uraan-235 kõrval esineva uraan-238 neutroniga ühinemise ja ß-lagunemise tagajärjel reaktori loomuliku töö käigus. Lagunedes panustab plutoonium-239 ka energiatootmisse, ent võimalus kasutada ainet tuumarelvades ahvatleb mõnesid riike teda enne reaktorist eemaldama.
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur näeb selle ärahoidmiseks suurt vaeva, saates inspektoreid tuumajaamu kontrollima. Samas on selge, et kui juba nähakse vaeva millegi nii töömahukaga kui tuumarelva loomine, hoolitsetakse ka selle jälgede peitmise eest.
Füüsikaliste protsesside abil on aga võimalik keelatud tegevust objektiivselt tuvastada: reaktori töö käigus eralduvate antineutriinode arvukus võimaldab hinnata reaktori võimsust. Plutooniumi eraldamiseks on aga vajalik reaktori töö seiskamine.
Adam Bernsteini juhitud töörühm Lawrence Livermore'i rahvuslikust laboratooriumist USA-s on välja töötanud detektori katseeksemplari, mis suudab hinnata tuumajaama töösolekut 99-protsendilise tõenäosusega. Kaheaastane katseperiood on kinnitanud, et adekvaatse hinnangu saamiseks piisab viietunnisest andmete kogumisest 25 meetri kaugusel reaktorist.
Seade on mahult vaid ühe kuupmeetri suurune ja töötab vedelikstsintillaatoril ehk ainel, mille aatomi tuuma prootoni ja antineutriino põrkel eraldub footon. Niisugusel valgussähvatusel on kindlad omadused, mis pärast võimendamist võimaldavad arvutil eraldada antineutriinosündmused taustamürast ja infot reaalajas raadio teel edastada.
Seega võib loota, et sarnased detektorid lähitulevikus ka kasutusele võetakse ja ehk muudetakse kunagi ka igas tuumaelektrijaamas kohustuslikuks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.10.24, 13:21
Elisa juht: kestlikkuse rongi enam ei peata
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele