Draka Keila Cables jäi nelja miljoni krooniga kahjumisse

„Suuremad müügikulud, materjali hindade muutus, väikesed kvaliteediprobleemid, palju põhjusi,“ seletas ta ettevõtte kahjumit. Samas lisas ta, et nimetatud DKC on sidusettevõttena minoorse mõjuga Harju Elekti tulemustesse ning Harju Elekter ei konsolideeri tema käivet, vaid omas osaluses ainult puhaskasumit.

Draka Keila Cablesi mõju on Allikmäe sõnul Harju Elektri majandustulemustele marginaalne. "Neljanda kvartali tulemustes oli arvesse võetud ka konservatiivsed tuleviku kulude reserveerimised, mõned provisjoneerimised ja ka põhivahendite arvestuse alampiiri tõstmine kahekordseks, mis tingis mõningase osa senise põhivara kulusse kandmise," lisas ta.

Harju Elekter müüs möödunud aastal 220 000 PKC Group aktsiat ja teenis müügist 32,6 miljonit krooni kasumit. Allikmäe sõnul ei ole nad veel otsustanud palju ja millal veel PKC Group aktsiaid müüakse. „Eks vaatame, vastavalt vajadusele. Võimalusel paigutame raha selle aktiivsemasse kasutusse ja investeerime põhitegevusse. Samas on see suur raha ja teenib meile hästi dividendi,“ lisas ta.

Eelmisel aastal müüs Harju Elekter 50 miljoni krooni eest kaupa Kreeka firmale METKA Metal Constructionsi. Ka sel aastal on silmapiiril suurtehinguid. „Tegeleme aktiivselt uute tellimuste leidmisega, läbirääkimised käivad mitme kliendiga. Praegu on vara sellest rääkida,“ jäi Allikmäe firma plaanide suhtes salapäraseks.

Ettevõtte äritulud olid viimasel kvartalil umbes kolmandiku võrra suuremad. Osaliselt oli see tingitud lisatööjõu palkamisest. „Mitmete projektide, näiteks Kreeka tellimusega, seoses pidime palkama lisatööjõudu ja omainimesed panustasid rohkem, mida tuli tasustada. Üldiselt ma arvan, et kuna meil olid palgad juba enne kobedamad, siis ei ole tööjõukulude kasv meid üldiselt nii palju mõjutanud kui teisi,“ selgitas Allikmäe kulude kasvu.

Allikmäe sõnul ei saa tööjõukulude kasvu mõju Eesti tööstussektori konkurentsivõimele ainsa tegurina vaadata, samas pikas perspektiivis ei näe probleemi. „Eesti tööjõud on veel odavam kui mujal Euroopas, samas mitte nii odav, et siin allhanget teha. Tuleb vaadata tervikprotsessi, Eesti on veel pikalt konkurentsivõimeline,“ lisas ta.