Kontoritehnika rentimise populaarsus on jätkuvalt kasvanud ning sellega kaasnev eelis on partneri abiga vajaduste selgitamine ja täpselt vajalike seadmete saamine.
Kõige olulisem on see, et ettevõte ei pea kulutama oma kapitali näiteks printimisvahenditele. Hewlett-Packardi tootejuht Eero Valge sõnas, et kui seadmed rentida, siis tasub ka hooldus teenusena osta, et saaks keskenduda oma ärile.
Valge rääkis, et haldust on võimalik väga paindlikult automatiseerida, nii et näiteks juhul, kui tooner hakkab tühjenema, siis saadab printer hooldajale kirja, et oleks aeg klienti külastada, ilma et klient üldse teaks, et tal tahm on otsa lõppemas.
Overalli müügijuht Marika Tammik ütles, et turu trendide pika jälgimise järel võib öelda, et trend rent vs ost on selgelt tõusuteel rendi kasuks. "Renditeenust kasutab aktiivselt nii era- kui ka avalik sektor. Mida võimsamad on seadmed, seda enam eelistatakse renti," lisas ta.
Teadlik ettevõtja on Tammiku arvates kaasajal selgelt suunal, mis eeldab tervikupõhist lähenemist. Järgmine etapp on omakorda kalkulatsioonide koostamine, mille põhjal saab edasi otsustada, kumb teguviis oleks otstarbekam - kas rentimine või ostmine.
"Hea meel on tõdeda, et Eesti ettevõtja ei näe praegu enam printerit, faksi või koopiamasinat eraldi, vaid oskab aru saada nende koostoimimisest," sõnas Tammik.
Olukord on siiski erinev spetsiaalseadmete puhul, nagu laiaformaadilised printerid. Kulberti tootejuht Andres Toodo selgitas, et vastavas tootegrupis ostavad üle 90 protsendi klientidest seadmed välja.
"Kasutatakse küll paindlikumat maksegraafikut, kuid spetsiaalprinterid ostetakse enamasti kohe välja," lausus ta.
Printeri normaalne eluiga on 3-5 aastat. Selle ajaga tuleb nii palju uut tehnoloogiat, et uute seadmetega muutub printimine nii palju säästlikumaks, et vanade tööshoidmine on kallim, kui uude tehnikasse investeerimine.
Valge arvates suureneb aja möödudes loomulikult ka seadme katkimineku risk ja kasvab remontide tihedus, mis tähendab lisakulusid. "Olukord on justkui vana autoga, mida peab kogu aeg remontima," kinnitas Valge.
Kui otsus on langenud kombaini kasuks tasub tähelepanu pöörata peamiselt printimisvõimekusele. Siinkohal pole aga esimesena vaja vaadata hinnaklassi, vaid mõelda sellele, palju ettevõttes trükitakse ning milliseid lisaomadusi vajatakse - kas on vaja A3-formaati, värvitrükki, kahepoolset trükki või midagi muud erilist.
Valge sõnul saab paberikulu kontrollida näiteks seadme abil, aga võimalik on ka lihtsalt jälgida, mitu pakki paberit kuus läheb. "500 lehte on tüüpilises pakis - lihtne matemaatiline tehe," lisas Valge. Selle numbri järgi saab vabalt leida sobiva printeri, kuna seadme dokumentides on kirjas soovitatav trükimaht kuus.
Valge rõhutas siiski, et kasutusel on kaks terminit, duty cycle (töötsükkel) - see on number, mis on tuhandetes või kümnetes tuhandetes, mis näitab masina maksimaalset suutlikkust trükkimiseks ühes kuus. "Selle koguse regulaarsel trükkimisel on printer üsna kiiresti õhtul," sõnas Valge.
Tasub jälgida numbrit, mida paljud isegi ei avalda, reccomended monthly page volume (RMPV).
"Reeglina on RMPV maksimaalsest kümme korda väiksem, see on tõsine vahe," selgitas ta.
Vahe värvilise ja mustvalge trüki vahel on suur, kui kas või võrrelda väljatrükitud e-posti, mille sees on pilte, mustvalgel trükil või värvilisel.
Samuti, kui näiteks iga oluline link on tekstis sinine, on see palju leitavam. Värv suurendab loetavust, müügimaterjalide puhul ka edukust, kuna firmast jääb soliidsem mulje.
Samuti on tõenäosus, et inimene mõne materjali kätte võtab ja sellesse süveneb, värvilise trükise puhul poole suurem.
Värviprinter on kallim, samuti sellega trükkimine. Samas võib värviline seade olla olemas, kuid kulude kontrolli mõttes valikuliselt värvi kasutamise õigused erinevatel töötajatel kinni keeratud või lubatud, selleks on olemas haldustarkvara.
Abivahenditega on väga detailselt võimalik hallata, kes ja mis programmist võib mida printida.
Värvitrükki ei tasu seega karta, see annab palju lisaväärtust. Igas ettevõttes võiks üks kindlasti olla.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.