Meil on olemas ökoloogiliselt puhas ja
taastuv energiaallikas – tuul. Tuuleenergial on vaid üks puudus: kui tuul ei
puhu, siis energia pole kättesaadav.
Oleme mõelnud, kuidas tuuleenergia kõikumisi kohandada oma igapäevaeluga – kust saada tuulevaikuse perioodidel lisavõimsusi või, vastupidiselt, kuhu tuule puhumise ajal ning madala energiatarbimise korral tuuleenergiat ära sokutada või akumuleerida. Aga me pole mõelnud sellele, kuidas oma igapäevaharjumusi, eluviise ning äritegevust kohandada vastavaks tuuleenergia kättesaadavusega.
Mis näiteks takistab organiseerimast enamuse kohalikust transpordist akudel töötavate elektriautode abil ning laadida akusid just siis, kui tuuleenergia on kättesaadav? Peab olema lihtsalt teatud ulatuses akude tagavara.
Mis takistab ka igapäevaelus arvestamast tuuleenergia kättesaadavusega? Juba praegu kütame ju odavama ööelektriga, mille hind ongi loodud vajadusest tarbimist ühtlustada. Automaatsete kütte- ja jahutussüsteemide väljaarendamine, mis arvestavad tuuleenergia kättesaadavust, on üks lihtsamaid lahendusi.
Kas on võimalik arendada energiamahukat tootmist, mille suurim energiavajadus reguleerida vastavusse tuuleenergia kättesaadavusega? Arvan, et kui sügavalt järele mõelda, mida ja kuidas toota – siis kindlasti. Igal juhul oleks vajalik tekitada tuuleenergeetikute ning energiamahuka tootmise ja transpordi vallas tegutsevate ettevõtjate konsortsiume, et üheskoos arendusplaane paika panna.
Erinevate lahenduste kombinatsioonina võivad vajadused energiat juurde hankida või ära sokutada muutuda oluliselt väiksemateks kui praegu. Kõiki neid kombinatsioone saab reguleerida sobiliku hinnapoliitikaga.
Mina alustaksin pilootprojektina näiteks ühest saarest. Täiendava lisaväärtusena saab arvestada kindlasti tulu, mida selline saar või piirkond saab rahvusvahelisest tähelepanust.
Kõige tipuks on sellised lahendused kindlalt suunatud kaugemasse ajaperspektiivi, kui tavakütuste hind mitmekordistub ning varud on lõpuks üldse ära tarbitud.
Artikkel ilmus Erik Puura
keskkonnablogis.
Seotud lood
Kui Eesti panustab olulisel määral
tuuleenergiale ning talvel püsib nädal või kaks hirmus külm ja tuulevaikne ilm,
siis kust võtab Eesti elektrienergia?
Missuguse majandusharu arengusse võiks
eestlased ise investeerida? Erinevaid aspekte kaaludes arvan, et Eesti võiks ise
hakata kokku panema elektriautosid ja teisi akudel töötavaid elektrilisi
transpordivahendeid.
Suurbritannias avalikustati plaan rajada
maailma suurim tuulepark Atlantic Array, kus tuulest toodaks voolu 350
turbiini.
Eestisse kavandatavate tuuleparkide võimsus
ületab ligi neli korda selle mahu, mida Eesti elektrivõrgud suudaks vastu
võtta.
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele