GILD Bankersi privaatpanganduse juht Martin
Hendre ütles, et riigireservide puhul oleks ühelt poolt avalikkuse huvides, kui
investeerimisportfelli instrumentide nimistu vähemalt kord pool-aastas või
aastas avaldataks.
„Riigireservide puhul oleks ühelt poolt avalikkuse huvides, kui investeerimisportfelli instrumentide nimistu vähemalt kord pool-aastas või aastas avaldataks,“ kommenteeris Hendre töötukassa tehingute mitteavalikustamist.
Ta rääkis, et see täidaks peale investeerimisprofessionaalide poolse huvi rahuldamise ka teatavat maksumaksja poolset kontrollfunktsiooni, et vahendite investeerimistegevus tõepoolest vastab avalikult välja öeldud investeerimispoliitikale ja riskilimiitidele ning ei ole motiveeritud muudest faktoritest peale investeeringutele tootluse tagamise.
„Teiselt poolt, laiemalt vaadates ei ole paljud riiklikud investeerimisfondid (sovereign wealth funds) ka mujal kuigi läbipaistvad ja ei näe sugugi kohustust oma investeeringute nimekirju avalikustada,“ ütles Hendre ning lisas, et seoses hiljuti läänemaailma raputanud pangandussektori kriisiga on teema uuesti teravalt üles kerkinud - täpsemalt seoses Aasia ja Araabia riikide riiklike fondide poolt tehtud investeeringutega Lääne pankade aktsiatesse.
„Muuhulgas on debatiteemaks fondide investeerimistegevuse läbipaistvus - vähemalt osade riikide fondide puhul tugeva kahtluse alla seatud nende fondide apoliitilisus investeerimisotsuste tegemisel,“ rääkis privaatpanganduse juht.
„Üldiselt aga tuleb eraldada suletud institutsionaalsele investeerimisportfellile kohandatavaid nõudeid info avalikustamisel näiteks avalikele investeerimisfondidele rakenduvast. Viimaste puhul on tegemist laiale investorbaasile müüdavate finantstoodetega, millede puhul portfelli avaldamine vähemalt kord kuus on investori piisava informeerituse (nimetagem seda "tarbijakaitseks") tagamiseks hädavajalik ja samuti seadusega reguleeritud,“ rääkis Hendre.
Seotud lood
Töötukassa keerutas mullu rahva rahaga
kaubeldes kord sügaval miinuses ja kord jälle plusspoolel, kokku ponnistati
tulemuseks ümmargune null. Tuhandete tehingutega välishaldurilt saabunud
kaustavirnad jäävad aga avalikkuse ees suletuks.
Töötukassa nõukogu liige Tarmo Kriis ütles
aripaev.ee-le, et tehingute konfidentsiaalsus on ABN Amro ärihuvi,
mitte töötukassa nõue.
Töötukassa nõukogu liige Harri Taliga
ütles, aripaev.ee-le, et töötukassa majandusaruanne on avalik info.
Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles
aripaev.ee-le, et töötukassa investeerimisinfot pole võimalik avaldada, kuna see
kahjustaks ABN Amro ärisaladust, kuid nende kõrvale otsitakse täiendavat
portfellihaldurit.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.