• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,13%5 923,37
  • DOW 30−0,63%42 571,84
  • Nasdaq 0,25%19 620,56
  • FTSE 100−0,03%8 082,14
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,22
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,13%5 923,37
  • DOW 30−0,63%42 571,84
  • Nasdaq 0,25%19 620,56
  • FTSE 100−0,03%8 082,14
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,22
  • 26.02.08, 11:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

GILD: riigi portfellide avalikustamine aitaks maksumaksjal asja kontrollida

GILD Bankersi privaatpanganduse juht Martin Hendre ütles, et riigireservide puhul oleks ühelt poolt avalikkuse huvides, kui investeerimisportfelli instrumentide nimistu vähemalt kord pool-aastas või aastas avaldataks.
„Riigireservide puhul oleks ühelt poolt avalikkuse huvides, kui investeerimisportfelli instrumentide nimistu vähemalt kord pool-aastas või aastas avaldataks,“ kommenteeris Hendre töötukassa tehingute mitteavalikustamist.
Ta rääkis, et see täidaks peale investeerimisprofessionaalide poolse huvi rahuldamise ka teatavat maksumaksja poolset kontrollfunktsiooni, et vahendite investeerimistegevus tõepoolest vastab avalikult välja öeldud investeerimispoliitikale ja riskilimiitidele ning ei ole motiveeritud muudest faktoritest peale investeeringutele tootluse tagamise.
„Teiselt poolt, laiemalt vaadates ei ole paljud riiklikud investeerimisfondid (sovereign wealth funds) ka mujal kuigi läbipaistvad ja ei näe sugugi kohustust oma investeeringute nimekirju avalikustada,“ ütles Hendre ning lisas, et seoses hiljuti läänemaailma raputanud pangandussektori kriisiga on teema uuesti teravalt üles kerkinud - täpsemalt seoses Aasia ja Araabia riikide riiklike fondide poolt tehtud investeeringutega Lääne pankade aktsiatesse.
„Muuhulgas on debatiteemaks fondide investeerimistegevuse läbipaistvus - vähemalt osade riikide fondide puhul tugeva kahtluse alla seatud nende fondide apoliitilisus investeerimisotsuste tegemisel,“ rääkis privaatpanganduse juht.
„Üldiselt aga tuleb eraldada suletud institutsionaalsele investeerimisportfellile kohandatavaid nõudeid info avalikustamisel näiteks avalikele investeerimisfondidele rakenduvast. Viimaste puhul on tegemist laiale investorbaasile müüdavate finantstoodetega, millede puhul portfelli avaldamine vähemalt kord kuus on investori piisava informeerituse (nimetagem seda "tarbijakaitseks") tagamiseks hädavajalik ja samuti seadusega reguleeritud,“ rääkis Hendre.

Seotud lood

Uudised
  • 25.02.08, 07:11
Töötukassa varjab rahva rahaga tehtud tehinguid
Töötukassa keerutas mullu rahva rahaga kaubeldes kord sügaval miinuses ja kord jälle plusspoolel, kokku ponnistati tulemuseks ümmargune null. Tuhandete tehingutega välishaldurilt saabunud kaustavirnad jäävad aga avalikkuse ees suletuks.
Uudised
  • 25.02.08, 17:52
Kriis: töötukassa tehingute konfidentsiaalsus on halduri ärihuvi
Töötukassa nõukogu liige Tarmo Kriis ütles aripaev.ee-le, et tehingute konfidentsiaalsus on ABN Amro ärihuvi, mitte töötukassa nõue.
Uudised
  • 25.02.08, 11:50
Taliga: töötukassa majandusaruanne on avalik info
Töötukassa nõukogu liige Harri Taliga ütles, aripaev.ee-le, et töötukassa majandusaruanne on avalik info.
Uudised
  • 26.02.08, 12:37
Maripuu: ABN Amro kõrvale otsitakse täiendavat portfellihaldurit
Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles aripaev.ee-le, et töötukassa investeerimisinfot pole võimalik avaldada, kuna see kahjustaks ABN Amro ärisaladust, kuid nende kõrvale otsitakse täiendavat portfellihaldurit.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele