Baltika Grupi juhatuse esimehe Meelis
Milderi sõnul oodatakse 2008. aasta lõpus Baltika kolme aastase strateegilise
eesmärgi - kasumliku kasvu realiseerumist.
„Kui 2007 kasvatasime korralikult käivet, siis sel aastal on fookuses efektiivsus, mis peaks avaldama suurimat mõju just kasuminumbrile,“ rääkis Milder. Kuigi kevadkollektsioonide müük liigub tõusvas joones, prognoosib Milder, et märgatav pööre kasumlikkuses on saavutatav alates teisest poolaastast.
Baltika eesmärgid aastaks 2008:
- Müügikasv. Müügitulude kahekordistumine võrreldes 2005. aastaga, mis tähendab 1,30 miljardi kroonise müügitulu saavutamist. Aasta teises pooles plaanib Baltika avada 14-18 uut poodi, aasta esimesse poolde jääb kaupluste-portfelli korrastamine ning ebaefektiivsete müügipindade sulgemine. Grupi poodide arv aasta lõpus ulatub 140-145-ni ning müügipind vastab 2006. aastal seatud eesmärgile ulatudes ca 28 000 ruutmeetrini.
- Kasumlikkus. Ettevõtte eesmärgiks on liikuda brutorentaabluse saavutatud kõrgelt tasemelt (55,3%) edasi olukorras, kus sisendhinnad tänu toorainehindade ja logistikakulude tõusule kasvavad. 2008. aasta oluliseks märksõnaks on ka efektiivsuse tõstmine, seda eeskätt suurtel turgudel nagu Venemaa ja Ukraina, mis peaks tulemusi andma 2008. teisel poolaastal.
- Investeeringud. 2008 aasta peamised investeeringud on plaanitud kaubavarude mahu suurendamisesse, uute poodide avamisse ja Baltikale kuuluva Veerenni 24 kinnistu arendusprojekti. Hetkel on töös Veerenni 24 arendusprojekti esimene etapp – Baltika vabrikuhoone ümberehitus, mille lõpp on planeeritud 2009. aasta mais. Ümberehituse käigus valmib ligi 10 000 ruutmeetrit kontori-, äri- ja teeninduspinda. Baltika hõivab valmivast ärikeskusest kuni 4 500 ruutmeetrit. Ülejäänud pinnad renditakse välja.
Seotud lood
Hansapank ning Orion Securities peavad
selle aasta perspektiivikamaks aktsiaks just Baltika oma.
Baltika sai 2007. aasta neljandas kvartalis
1,6 miljoni kroonise kasumi. Aasta varem teenis rõivaste jaemüügiga tegelev
firma viimases kvartalis 31,1 miljoni kroonise puhaskasumi.
Koolitusele kuluvaid summasid saab paremini rihtida, kui juba värbamisprotsessil on pööratud tähelepanu sellele, et kandideerija eviks ettevõttele olulisi hoiakuid, kinnitasid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets.