Teadlased: Prozac ja teised antidepressandid on kasutud

Prozac on maailmas enimmüüdud antidepressant. Paraku see ravim ei toimi ning samamoodi ei anna soovitud raviefekti ka teised sama klassi ravimid, selgub äsja avaldatud analüüsist, milles vaadeldi ravimite kohta saadaolevaid andmeid, sealhulgas ka kliiniliste katsetuste tulemusi, mida ravimifirmad olid eelistanud avaldamata jätta, kirjutas The Guardian.

Nimetatud katsetes said osa patsiente Prozacit, teised katsealused said platseebot, näiteks tüki suhkrut. Kui kõiki andmeid omavahel kõrvutati, siis selgus, et patsientide seisund oli paranenud, kuid platseebot saanute puhul oli paranemine olnud täpselt samasugune nagu neil, kes olid saanud tõesti ravimit.

Ainsa erandi moodustasid väga raske depressiooni käes kannatavad patsiendid, väidavad analüüsi autorid Hulli ülikolli psühholoogiaprofessor Irving Kirsch ning tema USA ja Kanada kolleegid. Siin oli põhjuseks ilmselt asjaolu, et platseeboefekt ei toimunud nii hästi, mitte see, et ravim oleks olnud parem.

„Nende tulemuste põhjal võib väita, et pole mingit põhjust kirjutada kellelegi antidepressante, välja arvatud kõige tõsisemate depressiooninähtude käes kannatavatele patsientidele juhul, kui muud ravivõtted pole andnud tulemust,” ütles Kirsch. „Uuring tõstatab tõsiseid probleeme, mis seostuvad ravimite litsentseerimisega ning ravimikatsete info avalikustamisega.”

Täna ajakirjas Public Libary of Science Medicine ilmuval artikkel võib tõsiselt mõjutada seda, kuidas arstid edaspidi antidepressante välja kirjutavad. Briti rahvuslik terviseinstituut on andnud juba välja soovituse, et enne seda antidepressantide väljakirjutamist peaks rakendama nõustamist.

Värske ülevaade on epohhiloov, sest teadlased said enda kätte nelja antidepressandi kliiniliste katsete käigus kogutud täisandmestiku. Andmete väljanõudmiseks tuginesid nad USA toidu-ja ravimiameti informatsiooni vaba kättesaadavuse reeglitele. Nimetatud amet annab välja litsentse ravimite kasutamiseks USAs ning nõuab otsuse tegemiseks ravimi kohta kogutud täit andmestikku.

Lisaks Prozacile (toimeaine fluoksetiin) olid vaatluse all veel Seroxat (toimeaine paroksetiin), Effexor (venlafaksiin) ja Serzone (nefazodoon). Kõigi nende ravimite puhul ilmnesid ravimikatsetel kindlad seaduspärasused. „Kasutades terviklikke andmeid, sealhulgas ka avaldamata andmeid ning seniavaldatust ilmselgelt suuremaid andmekoguseid, selgus, et uue põlvkonna antidepressantide mõju jääb allapoole üldlevinud kliinilise efektiivsuse kriteeriumitest,” teatasid autorid.

Kaks sageli kasutatavat antidepressanti tuli analüüsist välja jätta, sest teadlased ei saanud enda kätte kõiki nende kohta kogutud andmeid.

Viimastel aastatel on korduvalt räägitud seda tüüpi antidepressantide kõrvaltoimetest. Andmed, et nende ravimite mõjul võisid mõned noorukid panna toime enesetappe, tõid arstidele hoiatuse, et neid ravimeid ei kirjutataks välja alla 18-aastastele. Siin on ainsaks erandiks Prozac, mida peeti teistest efektiivsemaks.

Täiskasvanute puhul on oldud arvamusel, et ravimite depressiooni leevendav toime kaalub riskid üles. Prozac tuli USAs turule 1988. aastal, seda on kasutanud ligi 40 miljonit inimest. Ravimitootja Eli Lilly on selle pealt teeninud kümneid miljardeid dollareid. Kuigi ravimi patendikaitse langes 2001. aastal, toob fluoksetiin endiselt firmale raha sisse. Sama toimeaine on kasutusel Sarafemi nime all müüdavates ravimites, mida kasutatakse premenstruaalse sündroomi puhul

Ravimifirma ise avaldas analüüsile vastuseks pressiteate: „Laiaulatuslik teaduslik ja meditsiiniline kogemus on tõestanud, et fluoksetiin on efektiivne antidepressant. Alates selle avastamisest 1972. aastal on sellest saanud üks maailma enimuuritud ravimeid. Lilly on uhke selle üle, kuidas fluoksetiin on muutnud depressiooni all kannatavate inimeste elu.”

Seroxati tootva firma GlaxoSmithKline esindaja teatas, et analüüsi autorid jätsid tähelepanuta ravimi väga positiivsed toimed ning nende järeldused on vastuolus sellega, mida on nähtud tegelikult kliinilises praktikas. Firma sõnul on teadlased kasutanud olemasolevast infost vaid väikest hulka, samas kui kogu maailmas ravimite litsentseerimisega tegelevad ametkonnad on hinnanud kogu olemasolevat andmestikku. „Seda uuringut ei tohi kasutada häireolukorra tekitamiseks ega panna patsiente muretsema,” teatas firma.