Ühel hetkel tõmbab hiigelsuureks paisunud
Päike Maa endasse. Hea uudis: see ei juhtu veel lähema 7,6 miljardi aasta
jooksul. Halb uudis: elu Maal lõppeb ammu enne seda.
Suurbritannia Sussexi ülikooli astronoomide uued arvutused näitavad, et Päike neelab Maa umbes 7,6 miljardi aasta pärast. Seda juhul, kui Maa orbiiti ei õnnestu muuta
Astronoom Robert Smith ütles, et hiidtähe – punase hiiu faasi jõudev Päike lükkab küll Maad endast kaugemale kosmosesse, kuid mitte piisavalt, et Maa alles jääks.
Meie planeedi lõhub Päikese välisest atmosfäärist tulvav madala tihedusega gaasipilv, mis sunnib Maad hoopis Päikese suunas nihkuma. Ühel hetkel on kahe taevakeha vahemaa nii väike, et Päike lihtsalt aurustab Maa.
Varasemad arvutused, mille Smith nüüd ümber lükkas, on väitnud, et Maa pääseb küll täielikust hävingust, kuid selle protsessi käigus saab meie koduplaneet tublisti vintsutada ning kõik söestub.
Kuid ammu enne Maa lõplikku hävimist kaob planeedilt elu. Arvutuste järgi on elul võimalusi veel miljard aastat, siis ajab aeglaselt paisuv Päike ookeaniveed keema. Aurustuvad ookeanid täidavad atmosfääri veeauruga, mis on süsinikdioksiidist tõhusam kasvuhoonegaas. Ühel hetkel on ookeanid tilgatumaks keenud, veeaur lahkunud kosmosesse ning Maast saanud väga kuum, kuiv ja eluks kõlbmatu paik.
Elu on Maal viimaste andmete põhjal olnud juba 3,7 miljardit aastat. Sellest esimesed kolm miljardit saab rääkida siiski vaid vees loksunud elu algetest. Uued arvutused näitavad, et elu meie helesinisel planeedil on alustamas oma viimast vaatust.
Kas on mingeid lahendusi, kuidas meie järeltulijad saaks end päästa. Smith arvab, et miks mitte. Ta tugineb California ülikooli teadlaste väljapakutud ideele: tuleks taltsutada asteroid, mille gravitatsiooni kasutades oleks võimalik Maad Päikesest pisut kaugemale nihutada.
Väike nihutus iga 6000 aasta kohta suudaks Maa päästa probleemidest, mida tekitab paisuv Päike, see võiks anda elule pääsemislootust vähemalt viieks miljardiks aastaks. Võib olla võiks Maa isegi Päikese punase hiiu faasi üle elada.
Samas on tegu äärmiselt riskantse ettevõtmisega. Üks väike arvutusviga ning asteroiditabamusel võivad olla elule Maal sama katastroofilised tagajärjed kui kuumeneval Päikesel.
„See jutt näib ulmena,” ütles Smith. „Kuid näib, et lähimate sajandite jooksul võidakse vastav tehnoloogia välja töötada.”
Loe samal teemal ka:
Kas Maa on igavene?Seotud lood
Kümme enimloetud lugu Novaatoris sel
nädalal:
Nii nagu kunagi oli aeg, kus Maad ei olnud,
tuleb kunagi taas aeg, kus seda pole.
Astronoomid leidsid planeedi, mis jäi
püsima, kui tema kodutäht mullina paisus.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.