• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,35%5 869,09
  • DOW 30−0,69%43 450,29
  • Nasdaq −2,26%18 675,18
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,2
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,35%5 869,09
  • DOW 30−0,69%43 450,29
  • Nasdaq −2,26%18 675,18
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,2
  • 27.02.08, 09:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinna Vesi investeerib sel aastal 433 miljonit krooni

Tallinna Vee selle aasta investeeringute eelarve on 433 miljonit krooni, mis on pea 150 miljonit krooni enam kui 2007. aastal, teatas ettevõte.
Tegemist on suurima investeeringute programmiga läbi aegade, mille põhirõhk on suunatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisele pealinnas.
Ligikaudu 340 miljonit krooni investeeritakse 2008. aastal uute vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamisesse ning olemasolevate võrkude renoveerimisse.Kokku rajatakse rohkem kui 32 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning ligi 13 kilomeetrit sadeveetorustikku.
“Ehkki 97% pealinna elanikest tarbib juba täna ühisveevärgi ning -kanalisatsiooniteenuseid, on investeeringud vajalikud eelkõige selleks, et minimeerida kogumiskaevudest tulenev võimalik oht keskkonnale ning viia lõpule varemasustatud alade kanaliseerimine linnavalitsuse poolt kinnitatud Tallinna ÜVK arenduskava raames 2011. aasta märtsi lõpuks, ” ütles ASi Tallinna Vesi juhatuse esimees Roch Chéroux.
Enamus uusi vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetrasse on planeeritud ehitada Nõmme, Lilleküla, Veskimetsa ning Pirita piirkonnas luues klientidele võimaluse liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
Koguinvesteeringust üle 62 miljoni krooni suunatakse pealinna veetootmise ja reoveepuhastuse kvaliteeditasemete jätkuvaks parendamiseks.
See summa sisaldab Ülemiste sanitaarkaitseala korrastamist, vee- ja reoveepuhastusjaama seadmete uuendamist ning mudatöötlusprotsessi jätkuvat arendamist.
“Lisaks torustike ehitamisele on ettevõttel kohustus hoida teenuse kvaliteeti jätkuvalt kõrgel tasemel. 2007. aastal tehtud joogivee analüüside tulemused kinnitasid, et pealinna joogivee kvaliteedinäitajad on läbi aegade parimad. Sellele viitavad ka TNS Emori poolt läbiviidud uuringu tulemused, kust selgub, et kliendirahulolu tähistav indeks on 100-pallisel skaalal tõusnud 73-lt 79-le, mis asetab ettevõtte teiste maailma kommunaalteenuste pakkujatega võrreldes esimese 10% hulka.,“ selgitas Chéroux.
Eelmisel aastal investeeris ettevõte enam kui 285 miljonit krooni pealinna kanalisatsiooni ja ühisveevärgi arendamisesse.
AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub joogivee- ja kanalisatsiooniteenust ligikaudu 1/3 Eesti elanikest. ASi Tallinna Vesi aktsiad on noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Seotud lood

Uudised
  • 23.11.07, 11:43
Tallinna Vesi kinnitas uue nõukogu ametisse
Tallinna Vesi aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul kinnitati ettevõtte nõukogusse kolm liiget, teatas ettevõte börsile.
Uudised
  • 31.03.08, 13:38
Tallinna lähivaldades vee hind ei tõuse
Tallinna lähivaldades elavatele Tallinna Vee klientidele vee hind ei tõuse, sest neile ei lisata arenduskulude komponenti. Tallinna elanikele kompenseerib hinnatõusu linn.
Uudised
  • 03.12.07, 17:51
Tallinna Vesi valitseb pealinna 2020. aastani
Linnapea Edgar Savisaar, AS Tallinna Vesi juhatuse esimees Roch Chéroux ning suurinvestor United Utilities esindaja Bob Gallienne allkirjastasid reedel 30. novembril Tallinna Raekojas AS Tallinna Vesi teenuslepingu aastani 2020.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele