Tihtipeale oleme me nende asjadega sedavõrd
harjunud ega tule selle pealegi, et kunagi pidi keegi need meie jaoks välja
mõtlema.
Walter Hunti haaknõel
Haaknõelu on nähtud kõikjal. Hoolitsemas selle eest, et filmitäht Elizabeth Hurley riideid püsiks ümber ihu või siis ehtimas punkarite kõrvu.
Ideele tuli ameerika leiutaja Walter Hunt 1848. aastal, kui rahapuudus oli muutunud väljakannatamatuks. Üks mees andis talle traadijupi ning lubas kõik võlad maksta, kui Hunt sellest midagi asjalikku valmis teeb. Sündiski haaknõel. Hunt müüs oma õigused 400 dollari eest, maksis ära piinavaks muutunud 15 dollarilise võla ega teeninud hiljem teistele miljoneid sisse toonud leiutisest midagi.
Sellest hoolimata on Hunt on üks 19. sajandi keskpaiga olulisemaid leiutajaid. Kuigi kuulsust pälvis ta juba oma eluajal, ei kaasnenud sellega siiski jõukust. Tema käsi on mängus olnud näiteks täitesulepea, signaalpasuna ja tänavapuhastusmasina juures, aga ka näiteks jalgratta puhul. Ta oli ka esimene, kes ehitas valmis õmblusmasina, kuid ei vaevunud seda patenteerima, kartes, et masin võib kaasa tuua tööpuudust.
Seotud lood
Mitut kuulsat Eesti leiutajat te tunnete?
Tõenäoliselt mitte ühtegi. Ju seetõttu, et kuigi meil fantaasiarikkaid eestlasi
leidub, ei lähe paljud kasulikud mudelid tehasesse tootmisesse. Aga miks?
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.