Laar näitab punast tuld Vene gaasile

Laar ütles, et Eestil seisavad käesoleval aastal energiavaldkonnas ees 15-20 aastase järelmõjuga otsused ja, et Eesti peab looma rohkem ühendusi Skandinaaviamaadega, vähendama Vene gaasi osakaalu, toetuma energiasuhetes tugevamini energiahartale ning võitlema kätte eritingimused CO2 kvootide osas.

"Kõige hullem oleks passiivselt oodata, et küll kõik kuidagi laheneb," märkis Laar. Tema sõnul tuleb seni kui CO2-küsimus Eesti jaoks ELi tasandil oma lahendust ootab, aktiivselt otsida alternatiivseid võimalusi. Võrreldes näiteks leedukatega on Eesti poliitiku sõnul Skandinaaviamaadega energia-ühenduste lepingute sõlmimisel passiivne olnud.

"Kolme aasta pärast täielikult Vene gaasist sõltuma jäädes ei oleks me mitte üksnes nende hea- või pahatahtlikkuse mängukanniks – idanaabritel võib gaasist ka puudu tulla. Nii et hoidku siis Jumal külmade talvede eest Venemaal! Kui neil tekib siseturul puudus, siis sõidetakse välislepingutest üle," rääkis ta.

Laari sõnul oleks Vene gaasi osakaalu suurendamine Eesti majanduses suur viga. "Meil tuleb teha rohkem koostööd energiahartaga. Kui Venemaa energiaharta lepingut ei ratifitseeri, kujutab see lisaks Eestile ohtu ka kogu Euroopale," oli tema seisukoht.

Energiaharta energiatõhususe ja investeeringute direktoraadi vanemekspert Boyko Nitzov julgustas Eestit rohkem ära kasutama energiaharta lepingu võimalusi, mis tagavad mitmepoolse võrdväärse kohtlemise raamistiku investeeringute, vabakaubanduse ja energeetiliste materjalide transiidi kaitsmiseks. „See on eriti tähtis maailmas, kus energiatööstuse struktuur on muutunud. Kui 20-30 aastat tagasi kuulus enamik maailma süsivesinikuressursse ’klassikalistele’ erafirmadele, siis nüüd on ca 90% riigiosalusega ettevõtete käes. Seetõttu on riikide poliitilistel huvidel palju suuremad võimalused vaba konkurentsituru mängumaale sisenemiseks. Tekkinud on struktuuride ebakõla: paljud primaarenergiat importivad maad liberaliseerivad oma turge lähtuvalt konkurentsi põhimõtetest, samal ajal kui mõned peamistest tarnijariikidest seavad piiranguid välisinvesteeringutele ning ehitavad üles riiklikult kontrollitud monopole. Seda tuleb avalikult analüüsida ja riskidele tähelepanu juhtida,“ rääkis Boyko Nitzov.

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive tõi Eesti energiamaastiku võtmeküsimustena esile ühenduste loomise Põhjamaade ja Leedu-Poola suunal, et luua suur elektriturg ja mitte sõltuda Venemaast. „Tähtis on ka tollimaksude kehtestamine Euroopa Liidu ja Venemaa piiril ning Vene impordi reguleerimine,“ ütles Liive. „C02 maksuga annab Euroopa Liit eelise Venemaa ettevõtetele, kuna need toodavad elektrit ilma C02 maksu tasumata ent müüvad seda napilt alla koos C02 maksuga tootmise hinna. Euroopa mängib Venemaa ettevõtetele kasumi kätte.“